Elektri süsteemihaldurid esitasid Euroopa Komisjonile rahastamistaotluse sünkroniseerimise viimaseks etapiks

Elering esitas täna koos Läti, Leedu ja Poola elektri süsteemihalduritega rahastustaotluse Euroopa Liidu järgmisesse eelarveperioodi, et viia ellu Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise investeeringute viimane etapp.

Nelja riigi investeeringud suurprojekti viimasesse etappi on kokku 238 miljonit eurot, millest Eestis tehakse investeeringuid 37 miljoni euro eest, Lätis 49, Leedus 41 ja Poolas 111 miljoni euro ulatuses.  Elering kasutab kaasrahastust Euroopa ühendamise rahastu (CEF) fondist Eesti elektrisüsteemi juhtimis- ja infosüsteemide kaasajastamiseks, mis sisaldavad muuhulgas reservjuhtimiskeskuse rajamist ja EstLink alalisvooluühenduste juhtimissüsteemide uuendamist.

Suurim muutus Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise juures on seotud elektrisüsteemi toimimist iseloomustava kõige olulisema parameetri ehk sageduse juhtimise ja reguleerimise korraldamisega, milleks peavad kõik Balti riigid läbi viima suuremahulised arendusprotsessid.

„Ühinemine Mandri-Euroopa sünkroonalaga tähendab, et Eesti elektrisüsteem peab ühiselt teiste Mandri-Euroopa elektrisüsteemidega vastutama hea kvaliteediga sageduse tagamise eest Mandri-Euroopas,“ sõnas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Aastaks 2025 peavad Baltikumi elektrisüsteemidel garanteeritult olemas olema Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks nõutud reservvõimsuste kogused, uuendatud juhtimissüsteemid ja muud IT rakendused ning loodud süsteemi tasakaalustamise võimekus, vastates samas Puhta energia paketi nõuetele,“ lisas Veskimägi.

Euroopa Komisjon on Eleringile eelnevalt eraldanud sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute jaoks kahes rahastusvoorus 196 miljonit eurot. Projektide kogumaht Eestis on hinnanguliselt 300 miljonit eurot. Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks ja kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde, mille osas on tööd juba käimas või projekteerimisfaasis. Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot.

Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused lõppevad 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.

Kokkuvõtlikult sünkroniseerimise projekti kohta: https://elering.ee/sunkroniseerimise-materjalid