Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektrisüsteemis tarbiti augustis mullusega võrreldes 4% enam elektrit (547 GWh). Peale jaanuarikuus toimunud tarbimise 9% langust on elektritarbimine võrreldes eelmise aastaga igakuiselt veidi tõusnud, jõudes kaheksa kuu kokkuvõttes aastatagusega ligikaudselt samale tasemele.

Tarbimine kasvas enim Harjumaal (ligi 13%), ülejäänud Eestis jäi tarbimise kasv mõne protsendi juurde ning tarbimine vähenes veidi saartel ning Rapla-Järva piirkonnas.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et kui varasematel aastatel on elektri kasutamine ja SKP kasv olnud väga selges korrelatsioonis, siis 2011. aasta esimesel poolaastal kasvas majandus 8,5%, aga elektritarbimine jäi eelmise aasta samale perioodile veidi alla. "Tulevikus oleks oluline tarbimise pikaajalisema trendi põhiselt sügavamalt analüüsida kogu energiabilanssi, kas kasvavad energiahinnad ja majanduskriis on sundinud tarbijaid suuremale energiaefektiivsusele ja kas on toimumas pööre energiasäästlikuma kasutamise suunas,“ lisas Veskimägi.

Eestis toodeti elektrit augustis aastatagusega võrreldes 13% rohkem (904 GWh), sealjuures on enam kui kaks korda kasvanud taastuvenergia toodang. Kasvu taga on Narva Elektrijaamad ja Pärnu koostootmisjaam, mis hakkasid alates selle aasta augustist kasutama elektri tootmiseks taastuvkütust.

Kõikides meie naaberriikides ületas augustis tarbimine oluliselt tootmist. Lätis langes elektri tootmine veevarude vähenemise tõttu 20% võrreldes aastataguse perioodiga, mistõttu tuli Lätil oma tarbimise katmiseks ligi 50% elektrist importida.

Leedu kogutootmine võimaldas augustis katta vaid 30% oma tarbimisest ning defitsiit kujunes 596 GWh, sh moodustas Leedu import kolmandatest riikidest 71% kogu imporditud elektrienergiast.

Soomes vähenes elektri tootmine 8% seoses impordi kasvuga Rootsist. Kui aastatagusel perioodil ületas Põhjamaade summaarne tarbimine tootmist, siis käesoleva aasta augustis kasvas elektri tootmine Norras ligi 34% ning Põhjamaade elektri tootmine ületas tarbimist 0,6 TWh. Soome koguimpordist moodustas import Eestist 4%.

Naaberelektrisüsteemide defitsiit soosis Eesti elektriekspordi kasvu – võrreldes mullusega müüdi Eestist välja kokku ligi viiendiku enam elektrit. Peamiselt, 62% ulatuses liikus elekter Lätti, 23% müüdi Leetu ning 15% ulatuses Soome.

Elektrisüsteemi augustikuu täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.