Baltikumi elektridefitsiit suurenes II kvartalis aastaga 39%

Kokku toodeti teises kvartalis sisemaiselt 2521 GWh ning tarbiti 1739 GWh elektrit. 
Sisemaise elektritoodangu mõnetine suurenemine käesoleva aasta II kvartalis tulenes mittetaastuvenergia 6%-lisest kasvust. Samal ajal vähenes taastuvenergia osakaal tootmises 12,3%-ilt 10,3%-ile, mille põhjuseks oli mõnevõrra soojem ilm ning biomassi asendamine turbaga, mis vähendas taastuvate allikate põhist tootmist koostootmisjaamades.

Kuigi Lätis ületas elektritootmine tarbimist käesoleva aasta maikuuni ning esimene defitsiitne kuu oli juuni, siis kvartali kokkuvõttes vähenes Lätis elektritootmine võrreldes aastatagusega 5%. Elektritarbimine on Lätis võrreldes 2010. aasta II kvartaliga vähenenud 2%.

Leedus on elektritootmine alates 2010. aasta algusest vähenenud pidevalt pärast Ignalina tuumajaama sulgemist. Käesoleva aasta II kvartalis oli Leedu defitsiit 1744 GWh ning võrreldes eelmise aastaga kasvas see veel täiendavalt 12%. Tarbimise katmiseks importis Leedu II kvartalis ligi 72% oma elektri vajadusest. Leedu elektritootmise langus on kasvatanud ka Baltikumi negatiivset saldot, mis on suurenenud võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 39% ja jõudnud -661 GWh-ni. Elektritarbimine on Leedus võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud 2%.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul näitab Baltikumi elektritootmise puudujäägi kasv eelmise aasta 8,4%-ilt suhtena kogutarbimisse selle aasta II kvartalis 11,9%-ile, et elektrikaubandus kolmandate riikidega omab üha suuremat mõju siinsele elektriturule ja hinnale. Defitsiidi kasv ei näita mitte elektritootmise võimsuste puudumist Balti riikides, vaid seda, et neid ei panda tööle, sest kasulikum on osta sisse odavamat vene elektrit.

„Meie lõunanaabrid paistavad aktsepteerivat kolmandate riikide elektri olulist osa enda elektrivarustuses ega soovi lõpetada Euroopa Liidu välise elektri poolt tekitatavat ebaausat konkurentsi siinsel turul. Pikaajalise varustuskindluse seisukohalt on see probleem, sest kolmandate riikide elekter loob olukorra, kus ilma toetusskeemideta Baltikumis keegi elektritootmisesse investeerida ei taha ega saa. Ja tulemus ühiskonna jaoks on ikka sama - saame küll tarbida täna odavamat vene elektri, aga uute tootmisvõimsuste rajamiseks tuleviku elektrivarustuse tagamiseks peame investoritele maksma toetusi,“ lisas Veskimägi.

Elektrikaubanduses eksporditi II kvartalis 16% enam kui möödunud aasta samal ajal ning valdavalt toimus eksport Soome (47%). Eksport Leetu moodustas 30% ja Lätti 23%. Elektrit imporditi enim Lätist, mis moodustas 76% kogu impordist. Leedust imporditi elektrienergiat 22% ning Soomest 2%.

Pikemat kokkuvõtet on võimalik lugeda siit.