Balti süsteemihaldurid hakkavad kavandama ühist sagedusejuhtimise süsteemi

Balti elektri süsteemihaldurid allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe Balti elektrisüsteemide ühise sagedusejuhtimise korraldamiseks pärast ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Kokkulepitud raamistiku alusel kavandavad Balti riikide süsteemihaldurid ühiseid tegevusi, et välja töötada ja rakendada Balti elektrisüsteemide sageduse juhtimiseks vajalik tehniline lahendus ning seda toetav reservvõimsuste turg. Koostöö tulemusel peab sündima kontseptsioonidokument, mis läheb avalikule konsultatsioonile selle aasta sügisel.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on tähelepanuväärne, et Balti süsteemihaldurid on võtnud suuna ühise reservvõimsuste turu loomiseks, mis on oluline eeldus sagedusejuhtimisealaseks tehniliseks koostööks.

Samas on ka valdkondi, mille osas pole Balti süsteemihalduritel praegu ühist seisukohta. Näiteks puudub Eleringi hinnangul vajadus kokku leppida võimsuste arvutamise metoodikat kolmandate riikide suhtes, kuna sünkroniseerimise järel Balti riikide ja kolmandate riikide vahel enam kaubandust ei toimu. Tariifide ja maksude keskkond ei tohiks olla turuosalisi diskrimineeriv, kuid see valdkond ei kuulu süsteemihaldurite otsustuspädevusse. Eleringi varustuskindluse hinnang näitab, et 2025. aastani puudub vajadus Balti riikide üleseks võimsusmehhanismiks, mille arutamiseks on ettepaneku teinud Leedu kolleegid.

Balti riigid kuuluvad praegu Venemaa ühendatud energiasüsteemi, kuid Balti süsteemihaldurid teevad ettevalmistusi üleminekuks Mandri-Euroopa elektrisüsteemi ja sagedusalasse alates 2026. aasta algusest.

Sagedus on elektrisüsteemi üks põhilisi parameetreid. Praegu lasub põhivastutus sageduse juhtimise eest Venemaa elektrisüsteemil. Mandri-Euroopa sagedusala tulevase liikmena peavad Balti riigid olema võimelised igal ajahetkel sageduse täielikuks juhtimiseks.

Balti süsteemihaldurite ühiste kavatsuste kokkuleppega on võimalik tutvuda Eleringi kodulehel.