Tootmise ja ühenduste koosmõjus on tarbijate elektrivarustuskindlus tagatud

Tootmist ja ühendusvõimsusi koos käsitledes peab Elering tarbijale koormavaks ja tehniliselt mittevajalikuks nõuet, mis hetkel kohustab hoidma Eesti elektrisüsteemis kasutatavat tootmisvõimsust 110 protsendi tasemel siinsest tiputarbimisest. „Arvestades ehitatavaid ja planeeritavaid välisühendusi, piisab, kui Balti riikides kokku on 80 protsenti tootmisvõimsusi, võrreldes regiooni tiputarbimisega. Eesti on liiga väike osa regionaalsest elektrisüsteemist, et seda numbrit eraldi riigipõhiselt hinnata,“ selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Kõige olulisem investeering regioonipõhise varustuskindluse seisukohalt on kolmanda Eesti-Läti elektriühenduse ehitamine, mis võimaldab väheste ülekandepiirangutega siduda Balti riikide tarbimise-tootmise üheks tervikuks. Samuti tagab see juurdepääsu teiste Balti riikide välisühenduste (Leedu-Poola, Leedu-Rootsi ühendused) ekspordi- ja impordivõimalustele.

Selleks, et aastal 2030 oleks Balti riikides kohapealseid tootmisvõimsusi 80 protsenti tiputarbimise suhtes ehk 5150 megavatti, tuleks praeguste teadmiste kohaselt rajada uusi elektrijaamu 800 megavati ulatuses. „Küsimus on selles, millised jaamad need on ja kes need ehitab. Euroopa energiamajanduse praeguse segaduse ja madalate elektrihindade juures ei julge Euroopas turupõhiselt keegi vajalikesse uutesse tootmisvõimsustesse investeerida. Samas me usume, et hetkeni, kus olemasolevate tootmisvõimsuste kõrvale on vaja uusi jaamasid, on veel piisavalt aega ja vajalikud võimsused turupõhiselt ehitatakse,“ hindas Veskimägi.

Elektrisüsteemi tööshoidmiseks vajalike uute traditsiooniliste elektrijaamade rajamiseks vajaliku investeerimiskindluse tagamiseks on Euroopas kaalumisel elektrituru kõrvale võimsusturu loomine. Võimsusturg võiks kindlustada piisava hulga planeeritava töötsükliga tootmisvõimsuste olemasolu elektrisüsteemis.

Kuigi varustuskindluse seisukohalt ei pea siinne tootmisvõimsus katma täielikult tarbimist, ei tähenda see, et Eestis ja Balti riikides ei võiks elektrijaamu olla mitu korda enam kohalikust tarbimisest. „Elektri eksport võiks olla üks siinseid ekspordivedureid, juurdepääs on olemas Põhjamaade ja tulevikus loodetavasti Venemaa ja Kesk-Euroopa elektriturule,“ sõnas Veskimägi.

Ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru loomine koos vajalike ühendustega on seni olnud Eesti elektrimajanduses tähtsaim strateegiline eesmärk, et tagada tarbijate pikaajaline varustuskindlus parima võimaliku hinnaga. Järgmine eesmärk on Balti riikide elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa ühendatud elektrisüsteemist ja sünkroontöö Mandri-Euroopaga.

Eleringi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab elektrienergia tarbimine Eestis keskmiselt 2,4 protsenti aastas ning jõuab 2030. aastaks 12,5 teravatt-tunnini. Tipukoormuse kasv on aeglasem ning tipukoormus jõuab samaks ajaks 1800 megavatini.

Möödunud aastal ulatus elektritarbimise maht Eestis 8,14 teravatt-tunnini ja eelmisel talvel kujunes tiputarbimiseks 1517 megavatti.

Varustuskindluse aruanne 2013 on kättesaadav siin.