Taastuvenergia tasu on 2013. aastal 0,87 senti kilovatt-tunni kohta

Järgmise aasta taastuvenergia tasu suurust mõjutavad biomassi kasutamise toetuse lõppemine 2013. aastast Eesti Energia Narva Elektrijaamadele kuuluvas Balti elektrijaama 11. plokis ja toetatava tuuleenergia toodangu suurenemine.

Prognoosi kohaselt ulatub taastuvenergiast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri maht järgmisel aastal 1278 gigavatt-tunnini. See tähendab, et toetuseks tuleb maksta 65 miljonit eurot.

Taastuvenergiast toodetud elektrienergiale makstavast rahast kulub 43 protsenti tuulest, 38 protsenti biomassist toodetud üle 20-megavatise võimsusega jaamadele ning 19 protsenti muudest allikatest, näiteks hüdroenergiast, prügist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetusteks. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiat toetatakse 5,8 miljoni euro ulatuses.

Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhiselt kasvab toetust saava tuuleenergia kogus 84 protsenti. Toetust saava biomassist toodetud elektri kogus väheneb samas 55 protsenti. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud kogused suurenevad 43 protsenti.

Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse täiendused, millega on kavas muuta taastuvenergia toetuste suurust ja struktuuri. „Hetkel on 2013. aasta taastuvenergia tasu toodud välja kehtivat seadust järgides. Juhul, kui seadus muutub ja kehtestatakse uus toetusmehhanism koos elektrituru hinnaga seotud toetuste määradega, arvutab Elering taastuvenergia tasu tarbijatele ümber. Eelnevast lähtuvalt oleme teinud ettepaneku seaduse eelnõu täiendamiseks selliselt, et tulevikus oleks võimalus ka aasta sees muuta tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasu suurust, pidades silmas taastuvenergia toetuste oluliselt suuremat prognoosimatumast võrreldes tänasega,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Vastavalt Elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse arvesse (tootjate poolt esitatud alusandmete alusel) järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavaid koguseid ning nende toetusteks kuluvat summat, tarbimise prognoosi järgmiseks kalendriaastaks (arvutamise aluseks on eelneva 12 kuu netotarbimine) ning eelnenud 12 kuu jooksul üle- ja alalaekunud summasid.

Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.

Taastuvenergiast toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on järgmisel aastal prognoositud 12,6 protsenti. Riigi poolt seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele järgmiseks aastaks on 11,3 protsenti. Arvutusse ei ole kaasatud võimalikku Narva elektrijaamades biomassist toodetud elektrienergia kogust.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.