Maikuu elektritoodang kasvas 66 protsenti

Eesti elektritoodang suurenes maikuus aasta varasemaga võrreldes 66 protsenti, moodustades 1018 gigavatt-tundi.

Tootmine taastuvatest allikatest kerkis 22 protsenti 105 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest allikatest suurenes 74 protsenti 912 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine kasvas aastases võrdluses viis protsenti, moodustades 651 gigavatt-tundi. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes mais 14,1 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 367 gigavatt-tunniga.

Elektri kaubanduslik import moodustas möödunud aasta maikuu impordimahust ligikaudu viiendiku ehk 97 gigavatt-tundi. Elektri kaubanduslik eksport kasvas kolm protsenti 449 gigavatt-tunnile. Elektri impordist pärines 75 protsenti Soome suunalt ja 25 protsenti Läti suunalt. Ekspordist 75 protsenti läks Lätti ning järelejäänud 25 protsenti Soome. Kuu kokkuvõttes oli Eesti elektrikaubandusbilanss 352 gigavatt-tunniga ülejäägis.

Lätis kasvas elektritoodang aastatagusega võrreldes kümnendiku, moodustades kokku 581 gigavatt-tundi. Valdav enamus elektritoodangust põhines hüdroenergial, mida soodustas mullusest kõrgem hüdroressursi saadavus. Keskmine vee juurdevool Läti Daugava jõel oli tänavu mais 954 kuupmeetrit sekundis, võrreldes 725 kuupmeetriga sekundis aasta varem.

Hüdro- ja tuuleenergia toodangu osatähtsus Läti kogutoodangust moodustas 72 protsenti.

Baltikumi summaarne tootmine ja tarbimine suurenesid mais aasta varasemaga võrreldes vastavalt 37 ja kolm protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 237 gigavatt-tunni ulatuses ehk 12 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas nii elektri tootmine kui tarbimine kolm protsenti. Maikuu bilanss oli 1057 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus oli maikuu lõpu seisuga 44,5 protsenti maksimaalsest. Aasta tagasi samal ajal oli sama näitaja 55,8 protsenti.