Uuringu "Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused” kokkuvõte

Täna tutvustas Elering äsjavalminud uuringut "Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused”. Uuringule tuginedes on elektrisüsteemi tehniliselt võimalik integreerida senisest märksa suurem hulk tuuleenergiat ning analüüs näitab, et majanduslikult on mõistlik loobuda tuuleenergia tasakaalustamiseks vajaliku varugeneraatori ehitamise nõudest. Uuring telliti seoses tuuleparkide arendajate suure huviga liituda energiasüsteemiga - täna on Eleringile esitatud liitumistaotlusi ligi 4000 megavati ulatuses. Eesti elektritarbimise tipp on ligi 1600 megavatti ja minimaalne tarbimine suvisel ajal ligi 400 megavatti. Uuring tõi välja, et 2016. aastal on elektrisüsteemiga tehniliselt võimalik liita tuulelektrijaamu võimsusega kuni 900 megavatti. Sellisel juhul on Eleringi poolt võimalik piiratav energia hulk väike. Täna on Eesti elektrisüsteemi tuuleenergiat installeeritud koguvõimsusega 140 MW, 2012. aastaks on oodata võimsuse kahekordistumist. 900 MW tuuleenergia süsteemi liitmise kõige olulisemad eeldused on piisavad ühendused Põhjamaadega (EstLink2), Baltimaade ja Eesti avatud ning  hästi toimiv elektriturg ning tuuleelektrijaamade toodangu prognoositäpsuse tõstmine. Elering tellis käesoleva uuringu tuvastamaks süsteemihalduri võimalusi tuuleenergia laialdasemaks ja efektiivsemaks Eesti elektrisüsteemi integreerimiseks. “Teostatud uuring näitas, et tehniliselt on võimalik süsteemiga liita kõik tuuleelektrijaamad, mille ehitamine tänase toetuste taseme juures võiks majanduslikult otstarbekas olla. Samas tuleb kindlasti lisaks tehnilistele aspektidele tõsiselt käsitleda tuuleenergia süsteemi integreerimise sotsiaal-majanduslikke mõjusid, olgu selleks siis mõju elektrihinnale ja majanduse konkurentsivõimele või traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvusele," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Veskimägi sõnul loobub Elering lähtuvalt antud uuringu tulemustest, elektrituru edukast arengus ning Fingridi EstLink2 finantseerimisotsusest varugeneraatori ehitamise nõudest tuuleparkidele ning teeb ettepaneku asendada see süsteemiga tuulikuenergia piiramiseks. Oluline on täpselt prognoosida tuuleenergia hulka - elektrituulikute toodangu (tuule tugevuse) ebatäpne ennustamine toob kaasa vajaduse süsteemi mahukamateks tasakaalustamisteks.  Uuring viitab, et lahenduseks oleks tuuleelektrijaamade toodangu tsentraalne prognoosisüsteem, samuti peab Elering omama prognoosivigade katteks piisaval hulgal reservvõimsusi. Eleringi ülesanne ei ole hinnata elektrituulikute võrku ühendamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid, kuid ettevõttel on lähtuvalt elektrituruseadusest kohustus hinnata tehnilisi piiranguid antud tootmisseadmete võrku liitmisel, et tagada tarbijate igal ajahetkel kvaliteetne elekter. Uuringu viis Eleringi tellimusel läbi Taani ettevõte Ea Energy Analyses. Uuringu tutvustus - Taavi Veskimägi Uuringu tutvustus - Kaare Sandholt (Ea Energy Analyses partner) Uuring "Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused”.