Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektrisüsteemis tarbiti mais 574 GWh elektrit, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on 4,3 protsenti enam. Aprilliga võrreldes on elektrienergia tarbimine vähenenud 9,6 protsenti.

Kui 2009. aastal näitasid aprilli- ja maikuu võrreldes varasema aastaga kõigi tarbijagruppide osas kindlaid elektritarbimise vähenemise märke (-11%), siis 2010. aastal on võrreldes varasemaga hakanud tarbimine kasvama. 2008. aasta samal perioodil tarbitud elektrikogustele jääme veel alla ligi 7%-ga. Numbrid näitavad, et reaalmajanduse helgem kasvuperspektiiv on hakanud elektritarbimist taas üles vedama. Eestis toodeti maikuus 820 GWh elektrienergiat, millest taastuvenergiast toodetud elekter moodustas 13% ehk 108 GWh. Tõhusa koostootmise reþiimil toodetud elektrienergia maht ulatus mais 6 GWh-ni, võrreldes eelmise kuuga on see vähenenud enam kui poole võrra. Languse põhjuseks võib eelkõige pidada soojakoormuse vähenemist ja tootmise tõhususe kriteeriumide mittetäitmist.Tuulikute toodang moodustas mais 21 GWh, biomassist toodeti 83 GWh. Biomassist toodetud elektrienergia koguse suurenemine on seotud alates 1. juulist kehtimahakkava seadusemuudatusega, kus biomassist toodetud elektrienergia saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise reþiimil. Seega kasutavad koostootjad suure tõenäosusega ka juunis kütusena võimalikult palju biomassi, mis tagab neile seaduse alusel makstava taastuvenergia toetuse. Taastuvenergia toetuste saamiseks on maikuus esitatud taotlusi 86 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi 3 miljoni ulatuses. Elektriturg. Suurtarbijatele avatud elektriturul tegutseb tänase seisuga 225 vabatarbijat. Avatud turul on võimalik elektrit osta kahepoolsete lepingute alusel või elektribörsilt (Nord Pool Spot). Vabaturul elektri ostmist vahendab Eesti täna neli bilansihaldurit, müüjatena tegutsevad ka võrguettevõtted. Aprillis kauplemist alustanud NPS Estlink hinnapiirkonnas müüdi mais kokku 294 GWh elektrienergiat, millest 49%, ehk 145 GWh müüdi läbi Estlink merekaabli Soome hinnapiirkonda. Soomest liikus elekter Estlink hinnapiirkonda 23 GWh ulatuses. Lätti müüdi maikuus 25 GWh, osteti aga 33 GWh elektrit. Kokku osteti Estlink hinnapiirkonnas 172 GWh, Eestisse jäi sellest 147 GWh, mis moodustab Eesti sisetarbimisest enam kui 25%. Elektribörs on alustanud väga hästi ja usalduse suurenemist näitavad nii päevasiseste keskmiste kauplemiskoguste suurenemine mais (4,5 GWh-lt aprillis 5,6 GWh-ni mais) kui ka börsilt ostetud elektri osakaalu suurenemine sisetarbimisest. Estlink hinnapiirkonna keskmiseks hinnaks mais kujunes 34,81 EUR/MWh, mis on 16 % kõrgem Eestis täna kehtivast reguleeritud hinnast. Estlink hinnapiirkonna aprillikuu keskmine hind oli 35,8 EUR/MWh. Bilansienergia. Elering vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest. Elektrisüsteemi tasakaalus hoidmiseks ostis Elering üles-reguleerimist 3,8 GWh ning alla-reguleerimist vastavalt 0,7 GWh. Bilansihaldurid esitavad Eleringile andmed planeeritava elektri tootmise ja tarbimiskoguste kohta. Esitatud andmete erinemisel tegelikust ostab ja müüb Elering bilansside tasakaalustamiseks bilansienergiat. Maikuus müüs Elering bilansienergiat kokku 18,8 GWh ja ostis bilansihalduritelt 13,5 GWh ulatuses. Bilansienergia kõrgeimaks hinnaks maikuus kujunes 120,8 EUR/MWh eest ja madalaimaks ostuhinnaks 2,0 EUR/MWh eest. Bilansienergia kogus sõltub eelkõige bilansihaldurite planeeritud tootmise ja tarbimiskogustest ning selle suurus arvutatakse igaks tunniks vastavalt tegeliku ja planeeritud koguste vahena. Ülekoormuse tuluna maksis NPS Estlink 1 elektrituru kasutusse antud võimsuse eest välja maikuus 1,05 mln EUR, aprillikuus oli vastav summa 1,49 mln EUR. Alates aprillist avaldab Elering oma veebilehel igal tööpäeval üle-eelmise päeva tundide kohta bilansienergia ostu- ja müügihinnad. Vabatarbija on tarbija, kes ühes tarbimiskohas tarbib ühe või mitme liitumispunkti kaudu üle 2 GWh aastas. Avatud elektrituru toimimisel elektri, kui kauba hinda ei reguleerita, hind tekib konkurentsis tootjate ja müüjate vahel.