Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektritarbimine (571 GWh) oli septembrikuus jätkuvalt kasvavas trendis: 4% kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga, 9 kuu kokkuvõttes on tarbimine kasvanud samuti 4 %. Kliendigruppide lõikes jätkus sama trend, mis augustis: suurtarbijate tarbimine vähenes, samas jaotusvõrguettevõtjatega liitunud klientide tarbimine suurenes.

Eesti siseriiklik elektritootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 41 % võrra, moodustades 835 GWh.Toodangukoguste suurenemise peamine põhjus on impordi kadumine Leedust (Ignalina TEJ sulgemine). Eelmise aasta septembris imporditi Leedust üle 232 GWh elektrienergiat. Taastuvenergia toodang ulatus septembris 9,9% kogu toodetud elektrienergia kogusest, moodustades 56 GWh. Septembri siseriiklikust tarbimisest osteti ca 38% elektribörsilt ning ligi 49% toodetud elektrist müüdi elektribörsile. Elektrienergiat eksporditi kokku 366 GWh ulatuses, millest 51% müüdi Lätti, 31% Leetu ning 19% Soome. Elektrienergiat imporditi augustis kokku 92 GWh, millest 25% osteti Lätist, 1% Leedust ja 73% Soomest. Piiriülese kaubanduse suurim muutuja oligi import Soomest, mille põhjustas öötundide odav tootmishind Põhjamaades ning samuti tugev defitsiit Lätis ja Leedus. Jätkuvalt tagavad Läti ja Leedu oma siseriiklikku tarbimist elektrienergia impordiga - Lätis moodustas import 41% siseriiklikust tarbimisest (216 GWh), Leedus ulatus imporditud elektrienergia osa koguni 70% kogutarbimisest (577 GWh). Kokku oli Baltimaade elektrisüsteemide saldo negatiivne 529 GWh. Üheksa kuu kokkuvõttes on Baltikumi tootmine vähenenud 10% võrra ja tarbimine kasvanud 6% võrra. Taastuvenergia: Tõhusa koostootmise reþiimil toodetud toetatava elektrienergia koguse kasv võrreldes augustiga on tagasihoidlik, olles ligi 5,3% ning kokku 9,6 GWh. Sügise tuleku ja ilmade jahenemisega on ette näha soojuskoormuse kasvu, mis võimaldab ka elektri- ja soojuse koostootmisjaamadel efektiivselt energiat toota ning sellest tulenevalt tõhususe nõudeid täita. Tuulikute toodang moodustas septembris 28 GWh, mis eelmise kuuga võrreldes on teinud hüppelise kasvu, olles ligi 59,4 % kõrgem ja moodustades 4,9% Eesti kogutarbimisest. Kasvu peamiseks põhjuseks on soodsad tuuletingimused. Selle aasta üheksa kuuga on tuulikud tootnud kokku 180,3 GWh. Eelmise aasta samal perioodil toodeti 122,3 GWh. Kasv on olnud märkimisväärne ehk ligi 47,4%. Kasvu peamiseks põhjuseks on 2009 aasta jooksul süsteemiga liitunud tuuleparkide tootmise suurenemine: 2009 aasta jooksul liitunud tuuleparkide võimsus praktiliselt kahekordistas süsteemiga liitunud tuuleparkide koguvõimsuse, moodustades täna 148 MW. Biomassist toodeti möödunud kuul 26 GWh elektrienergiat, mis eelmise kuu 15,9 GWh võrreldes on üle kahe kolmandiku kõrgem, näidates 64% kasvu. Peamiseks tõusu põhjuseks võib samuti pidada soojuskoormuse kasvu kaugküttesektoris. Oluline on märkida, et septembris ei olnud veel töös Balti Elektrijaama koostootmisplokk, mille tööle hakkamisel on ette näha biomassist toodetud elektrienergia osakaalu järsku tõusu järgmisel kuul. Taastuvenergiast toodetud elektrienergia toetuse taotlusi on septembris toodetud elektrienergia eest esitatud 39,7 miljoni ning tõhusa koostootmise reþiimil toodetud elektrienergia toetuse taotlusi on esitatud 4,8 miljoni krooni ulatuses.