Elektritootmise piisavuse aruanne: lühiajaliselt on elektritarbimine tootmisega kaetud, pikaajaliselt probleemid süvenevad

Elektritarbimine on kasvufaasis, kasvades pikaajaliselt keskmiselt 1,7 % aastas. Ettevõtte hinnangul võib majanduse taastumise läbi kasvama hakanud elektritarbimine koos külma talvega pakkuda sel talvel uusi elektritarbimise rekordeid. Elektritarbimise prognoosimisel tugineb ettevõte Rahandusministeeriumi pikaajalistele majandusprognoosidele.

Aruanne toob välja, et veel viie aasta perspektiivis on tarbimisvajaduse katmiseks kodumaist tehniliselt kasutatavat tootmisvõimsust piisavalt. Oluliselt väheneb Eesti elektritootmine 2016. aastal, mil seoses rangemate keskkonnanõuetega suletakse või konserveeritakse kuus Narva elektrijaamade plokki ning kokku väheneb Narva jaamadel elektritootmisvõisus ligi 42% võrra (950 MW). See on ligi pool Eesti tiputarbimise katmiseks vajalikust võimsusest.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et selleks, et rahuldada elektrivajadus kodumaise tootmisega ka tulevikus, vajame investeerimisotsuseid juba täna. „Pikaajalised elektritootmisesse suunatud rahastamisotsused saavad sündida vaid siis, kui on pikaajaline kindlus ausa ja läbipaistva elektrihinna osas. Üheks võtmeküsimuseks on siin kolmandatest riikidest tulev elekter, mis eelkõige seoses keskkonnamaksude puudumise ja madalamate ohutusnõuetega tekitab potentsiaalselt turul ebaausa konkurentsi. Elektritootmise investeeringud on väga pikaajalise tasuvusega, turg aga annab lühiajalisi hinnasignaale ja ilma selgete reeglite olemasoluta, mis võimaldavad elektrituru käitumist adekvaatselt prognoosida, keegi uutesse tootmisvõimsustesse ei investeeri“, kommenteeris Veskimägi. Veskimägi sõnul on seega ajakohane alustada aruteluga, kas meie ambitsioon on hoida jätkuvalt joont, kus Eestis peab olema kasutatavaid tootmisvõimsusi mahus, mis katab tiputarbimise või oleme nõus aktsepteerima olukorda, et meil on toimivad ühendused naabersüsteemidega ja osa tarbimist kaetakse elektriimpordiga teiste Põhja-Balti elektriturul osalevate riikide tootjate poolt.

Aastatel 2011 – 2016 on Eleringi arvestanud tõenäolise stsenaariumi korral investeeringutega uutesse tootmisseadmetesse ca 355 MW ulatuses. Sellele lisandub ka Eleringi poolt ehitatavad avariijaamad ca 250 MW ulatuses, mis käivitatakse vaid avariiolukorras ja elektriturul ei osale. Tootmispiisavuse aruandes tuuakse välja, et oluliselt suurendab varustuskindlust 2014. aastal valmiv EstLink2, mis võimaldab puudujäägi korral importida elektrit Põhjamaadest ja tasakaalustada potentsiaalset elektritootmise defitsiiti Baltikumis.

Elering koostab igal aastal 1. novembriks elektri tootmise piisavuse aruande, kus antakse hinnang ja ülevaade Eesti elektritootmise hetkeolukorrale ning tulevikuperspektiividele.

Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmispiisavuse aruandega on võimalik tutvuda siin.