Elering kujundatakse ümber aktsiaseltsiks

Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi praegune õiguslik vorm on tingitud ajaloolistest põhjustest, kui ettevõte, varasema nimega OÜ Põhivõrk, kuulus Eesti Energia kontserni. Täna on Elering iseseisev ettevõte, kes vastutab Eesti elektrisüsteemi, kui terviku toimimise eest, osaleb üle-Euroopalise elektrivõrkude ning elektrikaubanduse arendamisel ja loob elektrituru toimimiseks vajalikud tingimused. Seetõttu on Eleringi õigusliku vormi osas vajalik tagada suurim võimalik usaldusväärsus.Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et aktsiaseltsi õiguslik vorm tagab Eleringile riigi äriühinguna ülesannete täitmisel parima usaldusväärsuse nii siseriiklikes suhetes kui riigi nimel üle-Euroopalistes võrgustikes tegutsedes. „Eleringi ümberkujundamine osaühingust aktsiaseltsiks pärast Eesti Energia kontsernist eraldumist leidis põhimõttelise heakskiidu juba meie arutelude käigu süsteemihalduri Eesti Energiast eraldamise komisjonis. Selle sammu eesmärgina nägime vajadust eristada Elering selgemalt Eesti Energia ASst kõigi turuosaliste jaoks“, lisas Veskimägi.   Samuti lähtub ümberkujundamine kehtivast Eesti äriõiguse regulatsiooni loogikast, mille kohaselt tuleks aktsiaseltsi eelistada suuremate ja olulisemate ettevõtete puhul, sest osaühingu õiguslik vormina on olemuslikult mõeldud väikeettevõtetele. Ettevõtte omakapital käesoleva aasta lõpuks hinnanguliselt ca 160 miljonit eurot. Aastal 2014 on omakapitali suuruseks prognoositavalt 240 miljonit eurot. Eleringi kogu bilansimaht on 2010. aasta lõpuks ligi 390 miljonit eurot. Nelja aastaga bilansimaht ligemale kahekordistub, rohkem kui 700 miljoni euroni. Eleringi ümberkujundamisega märkimisväärseid kulusid ei kaasne.Osakapitali suurendamine on vajalik, et tagada elektrisüsteemi arendamine, sealhulgas toimivate ühenduste loomine ja hoidmine naaberriikidega. Lähtuvalt elektrimajanduse arengukavast on aastatel 2010- 2014 vaja teha ulatuslikke investeeringuid kogumaksumusega üle 450 miljoni euro.   Investeeringute tegemine eeldab täiendavate laenukohustuste võtmist ning seejuures tuleb jätkuvalt tagada olemasolevate kohustuste teenindamine ning igapäevase majandustegevuse finantseerimine.Kõrge usaldusväärsus hoidmiseks kreeditoride silmis tuleb lähiaastate investeeringud osaliselt katta omakapitali arvelt.   Osakapitali on vajalik suurendada kogusummas orienteeruvalt 16 miljonit eurot, sellest 5, 8 miljonit eurot 2010. aastal ning ülejäänud on planeeritud 2011. aastaks.     Elering on suurinvesteeringute rahastamiseks tänaseks sõlminud laenulepingud Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja Põhjamaade investeerimispangaga (NIB) kogusummas 100 miljonit eurot. Arvestades muid Eleringi laenukohustusi, kasvab ettevõtte laenumaht praeguselt 190 miljonilt eurolt nelja aastaga 400 miljoni euroni. Aktsiaseltsiks ümberkujundamise järgselt kujuneb Eleringi aktsiakapitaliks 140 000 000 eurot, mis on jagatav 140 000 aktsiaks nimiväärtusega 1000 eurot. Osakapitali laiendamine ülekandetariifi ei mõjuta.