Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimises on oluliselt kasvanud

Enam kui kaks korda on kasvanud jäätmetest ja biomassist toodetud taastuvenergia ( kokku 0,5 TWh), samuti suurenes oluliselt 44% võrra tuuleenergia osakaal (kokku 0,28 TWh). Hüdroenergia osakaal on Eestis väga väike ning 2010. aastal see langes 11% võrra.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on oluline märkida, et Eesti võetud kohustus taastuvenergia osakaalu suhtes 2010. aastal oli 5,1%. „Kuigi eelpool toodud 10%-line taastuvenergia tase ei ole päris sama direktiivis defineeritud riikliku sisetarbimisega, on ometi ühelt poolt põhjust küsida, kas nii kiire taastuvenergia osakaalu kasv, mis põhineb subsiidiumidele, ei koorma liigselt tarbijat.Teisalt näen siin võimalust seda müüa Eesti eduloona, sest paljud Euroopa riigid alles otsivad mudelit, kuidas taastuvaenergia osakaalu kiiret kasvu saavutada“, lisas ta.

Biomassist toodetud elektrienergia koguste kasvu 2010. aastal tingis eelkõige aasta esimesel poolel kehtinud olukord, kus ka mitte koostootmise korral maksti tootjatele taastuvenergia toetust. Eelkõige puudutab see Narva Elektrijaamade Eesti Elektrijaama energiaplokke, mis tootsid aasta esimesel poolel 140 GWh taastuvenergiat. Kogu biomassist toodetud taastuvenergia  toetust saava elektri kogus 2010. aastal oli 535 GWh. Aasta keskel rakendus seadusemuudatus, mis sätestas biomassist toodetud elektrile toetuste maksmise vaid juhul, kui täidetud on elektrienergia koostootmise kriteeriumid. Selle tulemusena peaks 2011. aastal biomassist toodetud taastuvenergia kogused vähenema. Küll on aga eeldatavalt kriteeriumid jõukohased kõigile Eesti koostootjatele. 2010. aasta sügisel alustas tööd 25 MW võimsusega koostootmisjaam Pärnus, kus toodeti aasta kolme viimase kuu jooksul biomassist juba enam kui 14 GWh elektrienergiat.  

Tuuleenergia osas on olulise tõusu põhjustanud uute tuuleparkide lisandumine (aastatoodang Aulepas, Skinest  ja Virtsu III ). Tänu võrgueeskirja tehniliste tingimuste täitmisele on ka 2011. aastal oodata toetust saava tuuleelektrienergia kasvu 340GWh-ni. 

Toetust saava taastuvenergia maht kokku kasvas aastaga 83% protsenti 755 GWh-ni, kahekordistusid nii tuuleenergiast kui biomassist toodetud elektrienergia mahud.

Taastuvenergia  ja tõhusal koostootmise režiimil toodetud toetusteks maksti eelmisel aastal 711,3 miljonit krooni ( ligi 45 miljonit eurot) ning võrreldes 2009. aastaga on toetused kasvanud 76%. Tuulikutele maksti toetusi 128 miljonit krooni (8,2 miljonit eurot), biomassist toodetud elektrienergiale 450 miljonit krooni (28,9 miljonit eurot). Hüdroenergiast toodetud ja toetust saava elektrienergia maht on jäänud samale tasemele, biogaasist toodetud elektrienergia eest saadav toetus moodustas ca 9 miljonit krooni, aastatagusega on siin kasv ca 40 %.

Eleringi prognooside kohaselt makstakse 2011. aasta jooksul tootjatele taastuvenergia- ja tõhusa koostootmise toetusi välja juba ligi 57,7 miljoni euro (900 miljoni krooni) ulatuses.