Taastuvenergia moodustas teises kvartalis Eesti elektritarbimisest 20,4%

Taastuvenergiast enamuse ehk 76% moodustas jäätmetest, biomassist ning biogaasist toodetud elekter. Tuuleenergia osa oli 21% ning hüdroenergia osa 3%. Võrreldes eelmise aastaga suurenes eelkõige biomassist toodetud elektrienergia kogus, seda ligi 60% võrra, tuuleenergiast toodetud kogused on suurenenud samal ajal 35% võrra.

Taastuvenergia toetusi maksti käesoleva aasta teises kvartalis ligi 20 miljoni euro ulatuses, mis on praktiliselt poole võrra enam kui 2011. aasta samal perioodil, mil toetusteks kulus 13,3 miljonit eurot.

Väljamakstud toetused suurenesid enam biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergiale, seda kuue miljoni euro võrra, moodustades kokku 16,5 miljonit eurot. Kasvu peamiseks allikaks on biomassi suuremahuline kasutamine Narva Elektrijaamades, mille teise kvartali toetuse summa kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,2 korda enam kui 10 miljoni euroni.

Taastuvenergiat toetati kokku 371 GWh ulatuses, 2011. aasta teises kvartalis oli sama näitaja 249 GWh.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul paistab esimese poolaasta andmeid vaadates taastuvenergia tegelik 2012. aasta kogus ületavat oluliselt tootjate enda poolt varasemalt prognoositud ja taastuvenergia tariifi aluseks olevat mahtu. Poole aastaga ületas Eleringi poolt tootjatele väljamakstud toetuste summa juba 2,3 miljoni euro võrra võrguettevõtjate vahendusel tarbijatelt taastuvenergia tariifi kaudu kogutud summat. „Kui sama trend jätkub ka teisel poolaastal, maksab Elering taastuvenergia tootjatele toetust välja 2012. aastal oluliselt enam selleks otstarbeks kogutud summast, mis tekitab täiendava surve järgmise aasta taastuvenergia tariifide kasvule. Sellel aastal enam tootjatele välja makstud summa lisatakse järgmise aasta tariifi,“ selgitas Veskimägi.

Eleringi koostatud taastuvenergiast toodetud elektrienergia aastaprognoosist on poole aastaga täitunud 57%. Jäätmetest ning biomassist toodetud elektrienergia prognoosist on täis juba 75% ja tuuleenergia osas 35%.

Tuuleenergia arendusprojektidest alustas selle aasta kevadel Paldiskis tööd kaks tuuleparki (kumbki võimsusega ligi 25 MW) ning Narva lähistel endisel tuhaväljal asetsev 39 MW tuulepark. Taastuvenergia toetust need tuulepargid veel ei saanud, sest liitumisprotsess käib – toimuvad võrgueeskirjale vastavuse katsetused ning mõõtmised. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga on aga vahepealsel ajal tootmist alustanud 24 MW võimsusega tuulepark Virumaal, Aseris. Tuuleenergiast toodetud elektrist sai toetust 61%, ülejäänud 39% ulatuses ei ole tootjad täitnud toetuse saamiseks võrgueeskirjas esitatud tehnilisi tingimusi. Toetusalune kogus ulatus teises kvartalis 52 GWh-ni ja see on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 16% ulatuses.

Täpsemalt on võimalik väljamakstud toetussummadega tutvuda ettevõtete kaupa siin.