Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringi igaaastaselt koostatava tootmisvaru hinnangu koheselt on Eesti tarbijate elektrivarustuskindlus eeloleval talvel tagatud piisavate tootmis- ning ühendusvõimsustega. Samuti pole uute elektritootmisvõimsuste ning välisühenduste lisandumisel ohtu elektri varustuskindlusele näha lähema 10 aasta jooksul.

„Elering ülesanne on kindlustada tarbijate elektrivarustuskindlus igal ajahetkel. Eestis on täna piisavalt tootmisvõimsusi ja koos uute Soome ning Läti suunaliste ühendustega on põhivõrgu tasemel olemas tarbijal tugev kindlustunne elektrivarustuse olemasoluks igal ajahetkel,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Ühendused ja elektritootmine on piisavad, et tagada Eesti elektrisüsteemi toimimine ka olukorras, kus üheaegselt on avarii tõttu mittekasutatav prognoositust suurem hulk tootmisseadmeid. „Eelduseks naabersüsteemide tootmisvõimsuste kasutamisele ja saamaks kasu tugevatest ühendustest, on üheselt toimiv regionaalne elektriturg. Uusi ühendusi on põhjust ehitada ainult sarnaselt toimivate turgude integreerimiseks,“ märkis Veskimägi.

Selle aasta septembri seisuga on Eesti elektrijaamade summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 2739 megavatti, millest tipuajal võimalik kasutada võimsusi 2071 megavati ulatuses. Eesti elektrisüsteemi prognoositav tiputarbimine ulatub eesoleval talvel kuni 1524 megavatini ning eriti külma talve korral võib tipp küündida 1677 megavatini.

Alates 2012. aasta 1. novembrist on ühendatud ning prognoositavalt ühendatakse selle aasta jooksul uusi tootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi kokku kuni 40 megavati ulatuses. Suuremates elektrijaamades eeloleval talvel tootmisseadmete pikemaajalisi hooldusi planeeritud ei ole. Eesti Energia Narva Elektrijaamad on Balti elektrijaamas aastal 2013. aasta konserveerinud ühe ploki ning informeerinud ka teiste ploki konserveerimisest pärast 2016. aastat.

Lähema kümne aasta jooksul kasvab Eesti elektrisüsteemi tipukoormus keskmiselt 2,4 protsenti aastas, jõudes aastaks 2023 Eleringi prognoosi järgi umbes 1692 megavatini. Tegelikud aastased tipukoormused jäävad sõltuma õhutemperatuuridest ning talve iseloomust – erakordselt külmal talvel võib tegelik tipukoormus osutuda normaalse talve omast 10 protsenti suuremaks. Elektritootmise osas jätkub nii väiksemate elektri- ja soojuse koostootmisjaamade ning tuulelektrijaamade arendamine ning samuti on ehitamisel uus põlevkiviplokk Auvere elektrijaamas.

Eesti Elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnanguga on võimalik tutvuda siin.