Veebruaris vähenes nii elektri tootmine kui tarbimine

Toodangu vähenemine tulenes elektri ekspordi vähenemisest. Eesti elektrisüsteemi ekspordiks kujunes veebruaris 141 gigavatt-tundi, mida on 57 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

Samas kasvas elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest tervelt 48 protsenti. Sealhulgas kahekordistus tuuleenergia toodang 49 gigavatt-tunnini ning biomassist ja biogaasist toodetud elektri kogus kerkis 22 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes eeskätt tänu soodsatele tuuleoludele – mõõtmistulemused ilmateenistuse Pakri ja Virtsu mõõtepunktides näitasid tuulekiiruse ligi 19-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta veebruariga.

Lätis vähenes elektri tootmine veebruaris aastases võrdluses seitse protsenti 489 gigavatt-tunnini. Toodangu kahanemise tingis väiksem vee juurdevool Daugava jõel, mistõttu langes hüdroelektrijaamade kogutoodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12 protsenti. Samuti tootsid enam kui kolmandiku võrra vähem elektrit Riia koostootmisjaamad. Elektribilansi puudujäägiks kujunes Lätis eelmisel kuul 138 gigavatt-tundi. Kodumaise toodanguga kaeti tarbimine 78 protsendi ulatuses. Puuduolev elektrienergia imporditi täies ulatuses Eesti elektrisüsteemist.

Leedu elektritoodang kahanes mullusega võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 237 gigavatt-tundi. Toodetud elektrist suudeti sisemaist tarbimist katta vaid 28 protsendi ulatuses ning elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes 614 gigavatt-tundi. Elektribilansi defitsiit kaeti 66 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 34 protsenti.

Kolmes Balti riigis kokku vähenes tarbimine ühe protsendi võrra ja toodang 14 protsenti. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 69 protsenti 611 gigavatt-tunnini. Veebruarikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 28 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule ligi 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 26 ja viis protsenti ning Leedus 85 ja 41 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang pöördus veebruaris uuesti langusesse. Toodangu langus tulenes eeskätt vähesest hüdroenergia saadavusest kuu esimesel poolel. Samuti mõjutas tootmise kahanemist soojadest ilmastikutingimustest tingitud tarbimise vähenemine. Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes veebruaris 1,3 teravatt-tundi, mida on ligi kolm korda enam kui mullu samal ajal.

Elektrisüsteemi veebruari täispika kokkuvõttega saab tutvuda siin.