Liigu edasi põhisisu juurde

Selle aasta augusti elektritoodang vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 11 protsenti 854 gigavatt-tunnini, kuid taastuvenergia toodang kerkis samas 40 protsenti 106 gigavatt-tunnini.

Eesti sisemaine elektritarbimine suurenes samas võrdluses kolm protsenti ja moodustas kokku 588 gigavatt-tundi. Aasta kaheksa kuu kokkuvõttes jääb tarbimine eelmise aasta samale perioodi tasemele siiski kahe protsendiga alla.

Eesti elektritoodangu üldine vähenemine tulenes kahanenud ekspordist. Ühelt poolt mõjutas Eesti eksporti Põhjamaade transiitvoogude kasv ning teisalt Venemaa elektri¬süsteemis teostatud liinihooldustööd, mis vähendasid Eesti piiriülest kaubanduslikku ülekande¬võimsust Lätiga. Siiski ületas Eesti elektritoodang augustis tarbimist 45 protsenti ning elektri netoekspordiks kujunes 267 gigavatt-tundi.

Taastuvate allikate võrdluses kerkis aastaga enim tuuleenergia toodang – 62 protsenti. Kasvu taga olid paremad tuuleolud. Hüdroenergia toodang kasvas 48 ja biomassist toodetud elektri kogus 29 protsenti. Augustikuu taastuv¬energia toodangust moodustas biomassist toodetud elekter 59 protsenti, tuuleenergia osa oli 40 protsenti ja hüdroenergia osa üks protsent.

Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimises oli augustis 15,9 protsenti, võrreldes 11,4 protsendiga aasta varem.

Lätis vähenes elektritootmine tänavu augustis eelmise aasta 328 gigavatt-tunnilt 294 gigavatt-tunnini. Sarnaselt viimastele kuudele moodustas kodumaine toodang sisemaisest tarbimisest ka augustis veidi üle poole. Augustikuu elektribilansi puudujäägiks kujunes Lätis 260 gigavatt-tundi, mida on 18 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Leedus vähenes elektritootmine 2013. aasta augustiga võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 313 gigavatt-tundi. Leedu elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli tänavu augustis 36 protsenti. Kodumaise toodangu vähenemise ning elektritarbimise kasvu koosmõjul süvenes Leedu elektribilansi puudujääk veidi enam kui viiendiku võrra kokku 560 gigavatt-tunnini. Leedu kattis defitsiidi 40 protsendi ulatuses impordiga Läti suunalt ning ülejäänud 60 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.

Baltikumi summaarne elektrienergia defitsiit kasvas aastases võrdluses 91 protsenti 553 gigavatt-tunnini. Summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 27 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang moodustas tänavu augustis kokku 26,3 teravatt-tundi. Sama suur oli ka tarbimise maht.

Augusti elektrisüsteemi täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.