Eleringi kolmanda kvartali majandustulemused

Eleringi finantsjuhi Peep Soone sõnul muutusid 1. juulist oluliselt riikidevahelise ülekandevõimsuse oksjonilt laekunud summade arvestuspõhimõtted, mis vähendasid ühingu tulusid ja kasumit.

Nimetatud laekumisi ei võeta enam raamatupidamislikult arvesse tuluna, vaid kantakse spetsiaalsesse fondi, millest Elering finantseerib tulevikus piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid. Samas ei mõjuta sel viisil finantseeritavad investeeringud võrgutasusid.

Eleringi kolmanda kvartali tulud kahanesid 2013. aasta sama ajaga võrreldes 7,2 miljoni euro võrra, kuid ärikulud jäid praktiliselt samale tasemele. Tulude languse peamiseks põhjuseks oligi ülaltoodud arvestuspõhimõtte muudatus (mõju -6,6 miljonit eurot), kuid oma osa oli ka selle aasta aprillist jõustunud madalamatel võrgutariifidel. Tulud bilansiteenuste müügist vähenesid 0,8 miljonit eurot. Arvestuslikud finantskulud suurenesid 2,0 miljonit eurot, kuna suurte investeerimisobjektide valmimisega seoses vähenes kapitaliseeritud intressi summa.

Rahavoog äritegevusest oli 1,5 miljoni euroga negatiivne, kuna kolmandas kvartalis toimus võlakirjade aastane intressimakse. Rahavoog investeerimisest oli 25,8 miljonit eurot ning Elering võttis investeeringute finantseerimiseks välja Põhjamaade Investeerimispanga laenud mahus 35 miljonit eurot.

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Eleringi kolmanda kvartali majandustulemustega on võimalik lähemalt tutvuda siin.