Elektritarbimine kasvas eelmisel aastal ühe protsendi, tootmine langes kuus protsenti

Eesti elektritoodang moodustas 2014. aastal kokku 10,9 teravatt-tundi, mis on kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Elektritoodangu vähenemine tulenes eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel. Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordis – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal. Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sh kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

2014. aasta kokkuvõttes liikus elektrienergia kaubanduslik voog Eestist Lätti pärast päev-ette ja päevasisest kaubandust 99,8 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahelisi kaabelliine mööda liikus võimsusvoog Soomest Eestisse ligi 95 protsendil, Eestist Soome aga neljal protsendil ajast. Tundide osakaal, kus Eesti ja Soome vaheline kaubandus oli merekaablite avariiliste hooldustööde tõttu häiritud, moodustas kokku ühe protsendi.

Lätis vähenes elektritoodang aastases võrdluses 19 protsenti ja oli kokku 4,9 teravatt-tundi. Tootmise languses mängis olulist rolli kahanenud vee juurdevool. Seetõttu langes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kolmandiku ulatuses. Sarnaselt kahanesid tootmismahud ka Riia koostootmisjaamades. Läti tarbimine langes 2013. aastaga võrreldes kahe protsendi võrra ja elektribilanss jäi 2,3 teravatt-tunniga defitsiiti. Läti siseturul kaeti tarbimine kodumaise toodanguga 69 protsendi ulatuses.

Leedus kahanes elektritoodang 2014. aastal 14 protsenti kolme teravatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis seevastu kahe protsendi võrra, moodustades kokku 10,6 teravatt-tundi. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli möödunud aastal 28 protsenti. Ülejäänud osa imporditi enam-vähem võrdsetes osades Läti elektrisüsteemi kaudu ja kolmandatest riikidest.

Balti riikide tarbimismahud moodustasid 2014. aastal kokku 25,9 teravatt-tundi, mis jääb eelneva aastaga samasse suurusjärku. Kolme riigi summaarne elektritoodang langes aastases arvestuses 11 protsenti 18,8 teravatt-tunnini. Baltikumi summaarne elektribilansi puudujääk oli 2014. aastal 7,1 teravatt-tundi. Defitsiit kaeti hinnanguliselt 49 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja 51 protsendiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade 2014. aasta elektritoodang kasvas eelnenud aastaga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 387 teravatt-tundi. Toodang suurenes eeskätt tänu suurematele hüdroressursi kogustele. Elektritarbimine jäi Põhjamaades 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Põhjamaade summaarne elektribilanss oli kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,6 teravatt-tunniga ülejäägis. Põhjamaade netoekspordist 31 protsenti liikus Baltikumi ja 69 protsenti Mandri-Euroopasse.

Eelmise aasta täispika elektrisüsteemi kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.