Elektritoodang kasvas jaanuaris aastases arvestuses kuus protsenti, tarbimine langes viie protsendi võrra

Tootmise kasvu põhjustas võrreldes aastataguse perioodiga enam kui kahekordseks kasvanud elektrienergia füüsiline eksport. Tarbimise languse tingisid aga eelneva aasta jaanuariga võrreldes oluliselt soojemad ilmastikuolud. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli tänavu jaanuaris keskmine õhutemperatuur -0,8 kraadi, aasta tagasi samal ajal aga -6,4 kraadi.

Elektritootmine taastuvatest allikatest kasvas möödunud aasta jaanuariga võrreldes koguni 43 protsenti 156 gigavatt-tunnini. Toodangu kasv tulenes suuremalt jaolt tuuleenergiast, kasvu näitasid ka tootmine hüdroenergiast ning biomassist. Enam kui pool taastuvenergia kogusest toodeti jaanuaris tuuleeneriga baasil, bioenergia osakaal oli 41 protsenti ja hüdroenergia osa kolm protsenti.

Tuuleelektrijaamade toodangu kasvu põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes väga soodsad tuuleolud. Näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 54 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Hüdroenergia kasvu põhjustas mullusest sademeterikkam jaanuar. Kokkuvõttes kattis taastuvenergia eelmisel kuul üle 17 protsendi Eesti elektri kogutarbimisest.

Lätis langes elektritoodang kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes 26 protsendi võrra, moodustades kokku 439 gigavatt-tundi. Elektritarbimine vähenes aastases võrdluses kuue protsendi võrra ning elektribilansi puudujäägiks kujunes 241 gigavatt-tundi. Läti tootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 65 protsenti, ülejäänud 35 protsenti vajaminevast elektrist imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus vähenes elektritootmine aastases arvestuses 11 protsenti ja oli kokku 270 gigavatt-tundi. Elektritarbimine langes Leedus ühe protsendi võrra ning elektribilansi puudujääk süvenes neli protsenti 701 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 28 protsenti. Elektribilansi defitsiit kaeti elektribörsi tarnete alusel 51 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ja ülejäänud 49 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.

Baltikumi elektribilansi puudujääk oli tänavu jaanuaris 764 gigavatt-tundi ning summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 31 protsenti. Aasta tagasi samal ajal olid Balti riigid 726 gigavatt-tunniga defitsiidis ja puudujäägi näitaja kolme riigi elektri kogutarbimisest oli 28 protsenti.

Alates 1. jaanuarist 2015 moodustasid Balti riikide süsteemihaldurid regiooni ühise bilansipiirkonna, mille tulemusel langes bilansielektri impordihind võrreldes aastataguse perioodiga 43 protsenti 58,2 eurole megavatt-tunni kohta. Hinnalanguse põhjustas Balti bilansipiirkonna ümberorganiseerimine, mis võimaldab jagada kulusid ja tasakaalustada elektrisüsteemide ebabilansse kolme riigi vahel.

Põhjamaade summaarne elektritoodang kahanes jaanuaris aastases võrdluses kuus protsenti. Tootmismahud langesid Taanis 17, Soomes 10 ja Rootsis seitsme protsendi võrra, vaid Norras oli näha tagasihoidlikku tootmise kasvu. Toodangu languse taga oli elektritarbimise vähenemine ja teisalt ka hüdroresesrvuaaride madalam täituvus. Tarbimismahud Põhjamaades langesid võrreldes eelneva aasta jaanuariga nelja protsendi võrra. Põhjamaad eksportisid jaanuaris elektrit kokku 0,5 teravatt-tundi.

Elektrisüsteemi jaanuari täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.