Eleringil valmis taastuvelektri kiiret lisandumist toetav elektrivõrgu arengukava

Eleringil valmis esmane versioon elektrivõrgu arengukavast, mis võtab muu hulgas arvesse tegevusi kriisivalmiduse tõstmiseks, ühiseid tegevusi võrgu arendamisel koostöös Elektrileviga ning riigi taastuvelektri eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid.

Elering pani valminud arengukava avalikule konsultatsioonile, et koguda seotud osapooltelt arvamusi ja ettepanekuid. Avaliku konsultatsiooni järel saadab Elering arengukava edasi konkurentsiametile.

„Eesti 2030 taastuvelektri eesmärgi täitmiseks on vaja lisaks uutele tootmisvõimsustele ka võrgu valmidust taastuvelektrile üleminekuks. Seetõttu on Elering uues arengukavas arvesse võtnud Eesti riigi eesmärki ning analüüsinud, milliseid investeeringuid tuleb Eleringil teha, et võrk oleks suuteline kogu kiires tempos lisanduva taastuvelektri vastu võtma,“ märkis Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja. 

Arengukavas on läbi analüüsitud erinevad võimalikud taastuvelektri lisandumise stsenaariumid Eesti maismaal. Samuti on arvestatud meretuuleparkide ning päikeseenergia tootmisvõimsustega.

„Järgmisel aastal toimub tõenäoliselt riigi vähempakkumine taastuvelektri arendamiseks, mis on Eleringile oluliseks täiendavaks sisendiks selles osas, kuhu uued tootmisvõimsused liituvad ja millistes piirkondades tuleb võrku tugevdada,“ märkis Kebja.

Kui seni arendab Elering võrku laekunud liitumistaotluste alusel, siis plaanitavate seadusemuudatuste jõustumisel hakkab Elering võrku ette arendama, mis muudab uute tootmisvõimsuste liitmise kiiremaks, panustades nii taastuvenergia 2030. aasta eesmärkide täitmisse. Hinnanguliselt tuleb nimetatud eesmärgi täitmiseks liita lisaks olemasolevatele ja praegu liitumisprotsessi läbivatele taastuvelektri tootmisvõimsustele veel 3000 megavati ulatuses uusi võimsusi.

Teise põhimõttelise muudatusena hakkab Elering uusi tootmisvõimsusi liitma fikseeritud liitumistasu alusel, mis loob liitujatele selguse liitumiskulude osas ning lihtsustab äriplaanide koostamist ja investeerimisotsuste langetamist. Liitumistasu suurus sõltub sellest, kas uus elektrijaam on kavas liita ülekandevõrguga 330-kilovoldisel või 110-kilovoldisel pingel.

Kui riigikogu vastavad muudatused järgmise aasta kevadel vastu võtab, esitab Elering uued liitumise tüüptingimused ja metoodika konkurentsiametile kooskõlastamiseks ning need võiksid jõustuda järgmise aasta sügisel.

Avalikule konsultatsioonile pandud elektrivõrgu arengukavaga saab tutvuda siin: Elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034 | Elering