Eleringil valmis kolmas elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks oluline sünkroonkompensaator

Eleringil valmis kolmas ehk viimane sünkroonkompensaatorjaam Viru alajaama juures Narva lähistel. Kompensaatorjaam on oluline täiendus Eesti elektrisüsteemile, võimaldades hoida sagedust ehk elektrisüsteemi kõige olulisemat parameetrit stabiilsena ka kriitilistes olukordades.

Sünkroonkompensaator aitab aeglustada sageduse muutumise kiirust, kui tootmise ja tarbimise tasakaal kaob ehk üks neist näiteks avarii tagajärjel mõnes elektrijaamas või võrgus ootamatult muutub.

Eleringi projektijuht Arno Raadom: „Tegemist on olnud keeruka ja suuremahulise projektiga. Sünkroonkompensaatorjaamade rajamisega seonduvat kogemust Eestis varasemalt ei ole. Valminud sünkroonkompensaatoritel on oluline roll elektrisüsteemi stabiilsuse tagamisel peale Eesti elektrivõrgu lahti ühendamist Venemaast 2025. aasta veebruaris.“

Elering rajas koostöös peatöövõtja Siemens Energy-ga Eestisse kolm sünkroonkompensaatorit – Püssi, Kiisa ja Viru alajaamades. Sarnaselt rajavad ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid kolm sünkroonkompensaatorjaama.

„Kogu projekti edukas ja tähtaegne teostamine on olnud suur väljakutse ning õpikogemus nii tellijale kui töövõtjale. Kompensaatorite rajamine võimaldab ka suurendada taastuvenergia osakaalu, sest „vanakooli“ pöörlevaid seadmeid jääb elektrivõrgus järjest vähemaks,“ lisas Raadom.

Sünkroonkompensaatorid on osaks Vene elektrisüsteemist eraldumise ja Euroopa süsteemiga ühinemise suurprojektist. Lisaks kompensaatorite rajamisele uuendab Elering selle käigus elektriühendusi Lätiga ning rajab ja uuendab erinevaid juhtimis- ja seiresüsteeme.

Sünkroniseerimise käigus tekivad ka olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks. Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal.

Sünkroniseerimise investeeringud rahastatakse Euroopa Komisjoni kõrge prioriteetsusega maksimaalselt 75 protsendi ulatuses Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Ülejäänud 25 protsenti vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis ülekoormustasu arvelt.