Eesti taastuvelektri eesmärk 2030
Eesti riik on seadnud eesmärgiks toota 2030. aastal Eestis sama palju taastuvelektrit, kui kohapeal aastases arvestuses tarbime.
Selle eesmärgi täitmiseks on vaja rajada ja võrguga liita uusi taastuvelektri tootmisvõimsusi. Selleks on vaja muuta põhivõrguga liitumise kontseptsiooni, et võimaldada tootjate jaoks võrku ette arendada.
Eesmärgi täitmiseks tuleb selle kümnendi lõpuks rajada taastuvelektrit tootvaid elektrijaamu ligikaudu samas suurusjärgus, kui on praegu võrku ühendatud elektrijaamasid.
Kui kahekordistame võrku liidetud elektrijaamade tootmisvõimsuse, ulatub nende aastane elektritoodang ligikaudu 10 teravatt-tunnini, mis vastab eeldatavale tarbimismahule aastal 2030 (arvestamata võimalike suurtarbijate lisandumist Eestisse).
Selleks, et jõuaksime vajaliku hulga uusi elektrijaamu kümnendi lõpuks võrku liita, tuleb muuta liitumise põhimõtteid ja hakata võrku ette arendama. Vastasel juhul ei jõua me 2030. aastaks püsitatud tootmisvõimsuse eesmärki saavutada.
Võrguarendused
Et suuremas mahus elektrijaamu liita selle kümnendi viimastel aastatel, tuleb vajalike tegevustega võrgutugevduste rajamiseks ülekandevõrgus pihta hakata hiljemalt 2025. aastal.
Selleks tuleb elektrivõrguga liitumise loogikat muuta ja võrku tuleb hakata ette ehitama juba aastaid enne seda, kui mõni konkreetne liituja oma liitumistaotlusega Eleringini jõuab.
Vajalike elektrijaamade võrku liitmiseks tuleb võrguinvesteeringuid teha hinnanguliselt 300 miljoni euro ulatuses. Põhiosa tugevdusest puudutab olemasolevat 110-kilovoldise pingega võrku, millega liitub suurem osa kuni 2030. aastani lisanduvatest tootmisvõimsustest.
Elering plaanib arenduskohustuse raames tugevdada ainult olemasolevat võrku. Kui liidetav uus elektrijaam asub Eleringi olemasolevast võrgust kaugemal, peab liituja ühenduse elektrijaamast kuni Eleringi võrguni ise välja ehitama.
Liitumiskiirus tulevikus
Pärast arenduskohustuse rakendumist sõltub liitumise pikkus vaid liitumispunkti väljaehitamise tähtajast.
Võrguga liitumise uued põhimõtted
Uue ettepaneku kohaselt hakkavad kõik liitujad maksma fikseeritud tasu, mis muudab klientide arendustegevuse lihtsamaks.
See annab võimaluse äriplaane tehes pikalt ja täpselt ette teada, kui suur on iga konkreetse projekti liitumiskulu. Üks osa tasust on kontseptsiooni kohaselt liitumispunkti rajamise eest, mis sõltub liitumispunkti pingeastmest ja tehnilisest konfiguratsioonist ning teine osa tasust on seotud liitumisvõimsuse suurusega.
Kuna tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdustest saavad kasu ka tarbijad (näiteks uuendatakse vananenud liin), siis on plaanis pool võrgutugevduste kuludest katta võrguteenuse tasust. Sellise lähenemisega tasuvad liitujad poole kogu vajalike võrgutugevduste kulust. Teise poole kuludest kannavad võrguteenuse tasu kaudu elektritarbijad, mille vastu saavad nad kindlama elektrivõrgu ja taastuvelektrist tulenevalt soodsama elektrihinna.
Selleks, et liitumise maksumus oleks konkurentsivõimelisem ja kliendil hinnakindlus, saab uue kontseptsiooni järgi tootmist alustada juba liitumispunkti valmimisel, isegi kui kõik võrgu tugevdamisega seotud investeeringud ei ole veel valminud. Sellisel juhul võib tekkida vajadus elektrivõrgu ülekoormumisel tootmise piiramiseks. Piiramise realiseerumisel hüvitatakse tootjatele tootmata jäänud elektri hind turuhinnas.
Kokkuvõtvalt kiirendame uue kontseptsiooniga võrguga liitumist ning tagame hinnakindluse fikseeritud liitumistasu näol. Võrguga liituval tootjal tuleb tasuda keskmise hinna järgi fikseeritud liitumispunkti rajamise kulud ja pool võrgutugevduste maksumusest, mis on hinnanguliselt 44 000 eurot iga soovitud tootmissuunalise megavoltampri (MVA) kohta, ning tasutakse ühe osamaksena pärast liitumislepingu sõlmimist.
Taastuvelektril põhinev varustuskindluse lahendus on tarbijale kõige soodsam
Kohaliku taastuvelektri osakaalu kasv toetab varustuskindlust ja tagab tulevikus suuremal osal tundidest tarbijatele soodsama hinnaga elektrienergia.
Kõige kallim viis elektri tootmiseks on fossiilsetel kütustel baseeruv isoleeritud elektrisüsteem. Tarbija jaoks kõige soodsam taastuvelekter tuleb päikeseparkidest ja maismaatuuleelektrijaamadest. Kuna päike ei paista ja tuul ei puhu kogu aeg, on taastuvelektri tootmisvõimsusi vaja võrku ühendada kuni kolm korda rohkem, kui on võrgus tiputarbimist.
Nendel hetkedel, kui tuult ja päikest ei jätku ning ka välisühenduste kaudu ei tule naabritelt piisavalt soodsat taastuvelektrit, aitavad varustuskindluse tagada juhitavad elektrijaamad. Juhitavateks jaamadeks sobivad tõenäoliselt kõige paremini gaasijaamad tulenevalt madalast investeeringukulust, kuid kuna gaas on kütusena kallis, siis on tarbijatele kasulikum, kui need jaamad töötavad võimalikult vähe. Gaasijaamade töötamise aega ja kogukulusid aitab vähendada salvestus, hoides elektrihinda madalamal.
Kuigi uue kontseptsiooni rakendamine tõstab keskmise elektri eratarbija võrguteenuse kulusid suurusjärgus viie euro võrra aastas, alandab soodsama hinnaga taastuvenergia suurem osakaal kokkuvõttes tarbija kulusid elektrile.
Hea arendaja!
Palume jagada meiega oma arendusplaane, et elektrivõrgu investeeringuid kavandades saaksime nendega õigeaegselt arvestada.
Mis piirkonda ning mis tootmisvõimsusega planeerite taastuvenergia projekte?
Mis on tootmisseadme ligikaudne valmimise tähtaeg?
Mis toimingud on juba tehtud ja mis on lähiaastate hinnanguline ajakava?
Mis hetkel langetate investeeringuotsuse?
Millal planeerite liitumistaotluse esitada?