Gaasisüsteemihaldurid alustasid Põhjamaade-Balti vesinikukoridori teostatavusuuringuga

Kuus gaasisüsteemihaldurit - Elering, Gasgrid, (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa) - sõlmisid lepingu piiriülese Põhjamaade-Balti vesinikukoridori teostatavuse uurimiseks.

Uuringut hakkab teostama hanke võitnud AFRY Management Consulting Oy. Projekti teostatavusuuringu käigus analüüsitakse Soomest läbi Balti riikide ja Poola Saksamaale kulgeva vesinikutorustiku rajamise võimalusi, muuhulgas trassikoridorile jäävaid vesiniku tootmise ja -tarbimise võimalikke mahte, torustiku tehnilisi parameetreid ning majanduslikke aspekte nagu eeldatav maksumus. Analüüs valmib plaanide kohaselt 2024. aasta keskel ja peaks andma gaasisüsteemihalduritele soovitusi projektiga jätkamise osas.

Nordic-Baltic Hydrogen Corridor ehk Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on vesiniku ülekandetaristu projekt, mis võimaldaks vesiniku transportimist torustiku kaudu Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ning Saksamaal. Projekt võimaldaks ühendada torustikukoridorile või selle harude külge jäävaid vesiniku tootmis-, tarbimis- ning hoiustamise punkte, luues ühtse regionaalse vesinikusüsteemi ja -turu Läänemere regioonis. Lisaks võimaldaks torustik vesiniku eksporti Põhja-Euroopast ja Balti riikidest Kesk-Euroopa tarbimiskeskustesse. Projekt võiks gaasisüsteemihaldurite nägemuses valmida 2030-ndatel aastatel.

Vesinikutaristu loob võimaluse taastuvenergiat pikaajaliselt salvestada perioodideks, kui taastuvelektri toodang on madal ning vesinikust on vaja tagasi elektrienergiat toota, aidates kaasa elektrisüsteemi varustuskindlusele. Eestis aitab vesinikutaristu loomine kaasa täiendavate taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamisele, pakkudes elektritootjatele alternatiivse turu, kuhu energiat müüa, kui vesi elektrienergia abil vesinikuks muundada. Täiendavad ühendused naaberriikidega suurendavad energiajulgeolekut ning võimaldavad Eestil ja Euroopal laiemalt vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest.

2022. aasta detsembris sõlmisid süsteemihaldurid projekti algatamiseks koostöömemorandumi, mille järel esitati projekt üleeuroopalise kümne aasta võrguarengukavasse hindamiseks. Üleeuroopalise analüüsi käigus leiti, et vesinikukoridori projekt toetab Euroopa Liidu energiapoliitika ja kliimaeesmärke ning loob sotsiaalmajandusliku lisandväärtust, mistõttu otsustasid süsteemihaldurid projekti osas teha järgmise sammu ning analüüsida selle teostatavust.

Rohkem informatsiooni: Põhjamaade-Balti vesinikukoridor | Elering