Eleringi juht Kalle Kilk: Eleringi hinnangul on varustuskindlus praegu ja nähtavas tulevikus tagatud juhitavate ning taastuvenergial põhinevate elektrijaamade ja välisühenduste toel.

Riigikontroll avaldas oma aastaaruande ja pressiteate, mis on pühendatud energeetikale. Seoses sellega selgitame Riigikontrolli poolt viidatud teemasid, mis on seotud Eleringiga. 

Eleringi juht Kalle Kilk: „Eleringi hinnangul on varustuskindlus praegu ja nähtavas tulevikus tagatud juhitavate ning taastuvenergial põhinevate elektrijaamade ja välisühenduste toel. Võimalike varustuskindlust toetavate meetmete kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et nendega kaasnev kulu oleks maksumaksjale ja elektritarbijale võimalikult väike“.

Väide: Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole elektrisüsteemi halduri Elering ASi sõnul vähemasti enne 2037. aastat Eesti turule lisandumas.

Elering on süsteemihaldurina konservatiivne ja kajastame varustuskindluse aruannetes üksnes selliseid tootmisvõimsusi, mille osas on meile teadaolevalt langetatud investeerimisotsus. On üsna tõenäoline, et juhitavaid võimsusi võrku lisandub, ent võtame need arvesse alles siis, kui võime selles kindlad olla.

Väide: Eesti elektrivõrkude vabad liitumisvõimsused on ammendunud.

Elektrivõrku, sh uute elektrijaamade teenindamiseks vajalikke võimalusi saab alati juurde ehitada. Eesti seadusandlus näeb ette, et Elering ja liituja lepivad kokku vajalikud investeeringud ja liituja maksab need kinni.

Eesti riigi võetud ambitsioonika taastuvenergia arendamise programmi realiseerimiseks on Elering teinud ettepaneku elektrivõrgu tugevdamiseks selliselt, et Elering hakkaks võrku tugevamaks ehitama ennaktempos ehk juba enne, kui tekib konkreetne klient. Sel juhul tasuks umbes poole vajalikest investeeringutest elektritarbija ja teise poole liituva elektrijaama omanik.

Väide: Eesti uute välisühenduste kavandamisel ei ole veel jõutud ei võimalike projektide tasuvuse ega rahastamisvõimaluste väljaselgitamiseni.

Eesti on naaberriikide ehk Soome ja Lätiga hästi ühendatud. Ühenduste võimsus nende riikidega moodustab umbes 120 protsenti Eesti tiputarbimist. Selle näitajaga ületame Euroopas kehtivad nõuet neljakordselt.

Elering on juba mitme aasta eest alustanud koos Soome ja Läti partneritega uute ühenduste rajamise ettevalmistusi. Mõlemal juhul on käimas planeerimisprotsess ja eelduste loomine kaasrahastuse saamiseks Euroopa Liidult.

Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks tekib Eestisse kümnendi lõpuks juurde suures mahus uusi taastuvenergial põhinevaid elektrijaamu. Selles valguses pole kindel, kas ja millises mahus uusi välisühendusi juurde vaja on. Välisühendused vajavad sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringud ning nende eluiga on 40+ aastat – selliste otsuste tegemisel peab olema veendunud, et need ka vajalikud on ja investeeringu tagasi teenivad.

Väide: 2022. aasta lõpus toodi nii üleeuroopalises analüüsis kui piirkondlikes varustuskindluse analüüsides esimest korda sõnaselgelt välja, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleeme elektri varustuskindlusega.

Nähes ette võimalust juhitavate tootmisvõimsuste puudujäägi tekkeks selle kümnendi teises pooles, alustas Elering juba 2019. aastal ettevalmistusi strateegilise reservi loomiseks. Kui 2022. aastal näitasid analüüsid juhitavate võimsuste puudujäägi võimalikku tekkimist 2027. aastal, sai Elering mitme aasta jooksul tehtud ettevalmistustele tuginevalt teha ettepaneku strateegilise reservi loomiseks.

Probleemile tuleb läheneda järk-järgult. Kuni 2026. aastani kehtib omaniku ootus, mille kohaselt peab Eesti Energia hoidma töövalmis 600-1000 MW tootmisvõimsusi, mis on piisav kogus juhitavaid võimsusi varustuskindluse tagamiseks sellel perioodil. Seejärel rakendub strateegiline reserv, mis hoiab Eesti varustuskindluse tagamise jaoks vajaliku koguse võimsusi. Tõenäoline on, et strateegiline reserv koosneb suures osas muidu turult lahkuvatest põlevkivijaamadest. Nende kasutamine strateegilise reservina on ühiskonnale kõige soodsam lahendus varustuskindluse tagamiseks. Strateegilisse reservi on samas oodatud kõik nõuetele vastavad võimsused, sealhulgas tarbimise juhtimine.

Eesti ühiskonna jaoks tervikuna pole vahet, kas vananevad võimsused kasutusvalmis hoida omaniku ootuse või otse elektritarbijatelt kogutava ja toetusmehhanismi kaudu elektrijaama omanikule makstava summa kaudu. Kulu ühiskonnale tekib mõlemal juhul.