Taastuvelekter kattis teises kvartalis 40 protsenti tarbimisest

Teises kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 722 gigavatt-tundi ehk ühe protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas aasta teise kvartali kokkuvõttes 61 protsenti Eesti elektritoodangust ja 40 protsenti tarbimisest. Eelmisel aastal olid teise kvartali osakaalud vastavalt 40 protsenti ja 37 protsenti.

Taastuvelektri allikate võrdluses oli teises kvartalis suurima osakaaluga päikeseenergia, moodustades 46 protsenti taastuvelektri toodangust. Päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus oli aprillist juunini 332 gigavatt-tundi, mis teeb aastases arvestuses kasvuks 56 protsenti. Võrku ühendatud päikesepaneelide koguvõimsus oli poolaasta seisuga 610 megavatti ning juunis edastati tiputunnil võrku 526 megavatt-tundi päikese abil toodetud elektrienergiat.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas teises kvartalis taastuvelektrist 36 protsenti. Neist kütuseliikidest toodeti aprillist juunini elektrit 261 gigavatt-tundi, eelmisel aastal 356 gigavatt-tundi ehk sellel aastal oli toodang 26 protsenti madalam.

Tuuleenergia moodustas teise kvartali taastuvelektri kogutoodangust 17 protsenti. Tuuleenergiast toodeti elektrienergiat 123 gigavatt-tundi, võrreldes 156 gigavatt-tunniga aasta varem.

Hüdroenergiast toodeti tänavu teises kvartalis kuus gigavatt-tundi elektrit, aasta varem kaheksa gigavatt-tundi.

Taastuvelektri eest on tootjatele tänavu aprillist juunini toetusi välja makstud kokku 21,3 miljonit eurot ehk 18 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri eest maksti teises kvartalis toetust 11,6 miljoni eurot ehk toetusalune päikeseelektritoodang on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 10 protsenti. Tuuleenergia kogutoodangust sai teises kvartalis toetust 53 protsenti ja toetusteks maksti välja 3,6 miljonit eurot.

Poolaasta seisuga on väljamakseid tehtud 35 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aastasest piirkogusest. Sellel aastal eeldatavalt piirkogus ei täitu. Praegu saab toetust 60 protsenti võrgus olevast tuuleenergia võimsusest.

Biomassist ja jäätmetest toodetud elektrienergia eest maksti toetust 6,1 miljonit eurot ning hüdroenergia toetusteks maksti 0,05 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu teises kvartalis 0,7 miljonit eurot.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad seadusest tulenevalt taastuvenergia tasu kaudu. Tasuna laekus Eleringile teise kvartali jooksul 21 miljonit eurot ja toetusteks kulus taastuvenergia ja tõhusa koostootmise eest 22 miljonit eurot.

Alates 1. juulist langetas Elering taastuvenergia tasu ning tarbitud elektrienergia pealt tasub tarbija 1,13 senti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta.

Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi.