Baltikumi elektrihinnad ühtlustusid veebruaris

Leedu-Rootsi elektriühenduse NordBalt käivitumise järel alanes veebruaris oluliselt elektri börsihind Lätis ja Leedus, mis jõudis ligilähedaselt Eesti hinna tasemele.

Nord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes neljandiku võrra 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli langus ligi 41 protsenti ja hinnaks kujunes 29,65 eurot megavatt-tunnist.

Soomes oli elektri hind eelmisel kuul 26,09 eurot megavatt-tunni kohta, mis andis kuiseks languseks 31 protsenti. NP süsteemihind alanes 33 protsenti ja oli 19,94 eurot megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab jaanuarikuuga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhjamaades ja Baltikumis.

Piiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati eelmisel kuul päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja suunal Eestist Lätti 79 protsenti turule antud võimsusest. Tunde, mil neil suundadel oli kasutuses kogu ülekandevõimsus, oli nii Soome-Eesti kui Eesti-Läti suunal üle 200.

Elektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide keskmine hind jätkas langust jaanuari 6,81 eurolt tonni kohta 5,15 euroni veebruaris. Veebruari jooksul kõikus emissioonikvootide hind vahemikus 4,67 eurost 5,81 euroni tonni kohta, mis on võrreldav 2014. aasta madala tasemega.

Veebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 30,55 eurot ja 2016. aasta teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on samad hinnaootused vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.

Piiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris Eesti-Soome ja Eesti-Läti piirilt kokku üle 1,6 miljoni euro.