Taastuvelekter kattis esimeses kvartalis enam kui veerandi tarbimisest

Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 677 gigavatt-tundi ehk kahe protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas seejuures pea poole Eesti elektritoodangust ja kattis enam kui veerandi tarbimisest. Aastaks 2030 on Eestil eesmärk, et taastuvelekter kataks aasta lõikes 100% Eesti tarbimisest.

Kui selle aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutarbimisest 29 protsenti, siis 2022. aasta samal ajal oli see 26 protsenti. Taastuvelektri toodangu osakaal kogu toodangust moodustas 45 protsenti. Eelmisel aastal samal perioodil moodustas taastuvelektri toodang 34 protsenti toodangust. Taastuvelektri toodangu osakaalu kasvatas elektri kogutoodangu vähenemine fossiilsetest allikatest toodetud elektri arvelt.  

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas selle aasta esimese kolme kuu jooksul 57 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti jaanuarist märtsini elektrit 384 gigavatt-tundi, mis on 8 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Toetuseid maksti nendest kütuseliikidest saadud toodangu eest ligi 5,9 miljonit eurot, mis on 44 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Tuuleenergia moodustas esimese kvartali taastuvenergia kogutoodangust 34 protsenti. Toodetud 230 gigavatt-tundi tuuleenergiat on eelmise aastaga võrreldes 2 protsendi võrra rohkem. Toetust maksti esimeses kvartalis tuuleenergia toodangule 7,4 miljonit eurot. Aasta esimese kolme kuu jooksul on väljamakseid tehtud seega 23 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aasta piirkogusest.

Päikese tootmisseadmete arv kasvab endiselt kiires tempos, kuid päikesepaisteliste tundide vähesuse tõttu on toodangu maht esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga kahanenud. Selle aasta esimeses kvartalis toodeti ja anti võrku päikesepaneelide elektrienergiat 53 gigavatt-tundi, mis on 25 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri eest maksti toetust 2,4 miljonit eurot.

Hüdroenergia toodang oli tänavu esimeses kvartalis 9 gigavatt-tundi ja toetustena maksti välja 87 070 eurot.

Taastuvelektri eest on tootjad tänavu jaanuarist märtsini toetusi saanud kokku 16,6 miljonit eurot ehk 29 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis 0,8 miljonit eurot, mis on samas suurusjärgus kui eelmise aasta samal ajal.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris.