Eleringil valmis esimene sünkroniseerimisega seotud suurinvesteering

Teisipäeval pingestati täielikult uuendatud Balti-Tartu kõrgepingeliin, mis on esimene sünkroniseerimise suurprojekti raames valminud investeeringutest. Tööde maksumuseks kujunes ligikaudu 35 miljonit eurot.

Mõne kuu jooksul valmivad ka Tartu-Valmiera õhuliini uuendustööd. Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinid moodustavad koos ühe Eesti-Läti ühenduse ning tööde lõpp võimaldab juba eeloleval suvel alustada teise nõukogude ajast pärineva Läti-suunalise ühenduse täielikku rekonstrueerimist.

„Läti-suunaliste liinide uuendamine on möödapääsmatu, et saaksime end lahti siduda Venemaa juhitud elektrisüsteemist ning liituda koos Läti ja Leeduga Euroopa sagedusalaga. Just need ühendused seovad Balti riikide elektrivõrgud omavahel tugevamalt üheks tervikuks ja ühtlasi moodustavad „elektri kiirtee“ Kesk-Euroopasse,“ selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk.

Balti–Tartu kõrgepingeliin sai uued mastid ja liinijuhtmed 133 kilomeetri ulatuses. Lisaks võimsale 330-kilovoldisele transiitliinile kannab see ka mitme kohaliku tähtsusega 110-kilovoldise õhuliini juhtmeid.

Kahe liini paigutamine samadele mastidele võimaldas Eleringil demonteerida 150 kilomeetri ulatuses amortiseerunud 110-kilovoldiseid õhuliine. See muudatus puudutab ligikaudu 750 hektarit maad, mida maaomanikud saavad edaspidi kasutada ilma piiranguteta.

Elering rahastas Balti-Tartu liini uuendamist Euroopa Liidu (EL) vahenditest ning ülekandevõimsuste oksjonitulust. Eesti elektritarbija makstavat ülekandeteenuse tariifi liini uuendamine ei tõsta. Liini uuendustööde peatöövõtjad on Enersense ja Leonhard Weiss.

Ettevalmistused Eesti ja teiste Balti riikide ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrivõrgu ja sagedusalaga lõpevad plaani järgi 2025. aasta lõpuks. Kuigi koroonakriis ja Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud ehitustegevuse ja materjalide kättesaadavust keerukamaks, püsivad sünkroniseerimise suurprojektid algselt kavandatud graafikutes.