Eleringi analüüs: energiakriisis kasvanud riskide maandamiseks peame looma strateegilise reservi

Eleringi äsja valminud varustuskindluse analüüs näitab, et tulenevalt eelkõige Venemaa agressioonist Ukrainas on energiavarustuse riskid kasvanud. Keskpikas vaates tuleb alates 2027. aastast luua kindlatel tootmisvõimsustel põhinev strateegiline reserv, kuna värske analüüsi kohaselt ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad olla majanduslikult tasuvad ja see võib viia nende sulgemiseni. 

„Venemaa Ukraina vastu suunatud sõjast lähtuv energiakriis Euroopas on suurendanud Eesti ja regiooni energiavarustuse riske oluliselt, kuid analüüsi järgi on varustuskindlus tavaolukorras siiski tagatud. Samas ebatavaliselt suure hulga avariide kuhjumine ühele ajale võib tuua aga väga kõrged elektrihinnad eeloleval talvel või viia vajaduseni lühikeseks ajaks teatud ulatuses tarbimist piirata. Talv tuleb kindlasti energiavarustuskindluse seisukohalt pingeline,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Koos teiste Euroopa süsteemihalduritega tehtud üleeuroopalised analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad olla enam elektriturul konkurentsivõimelised. Kui põlevkivielektrijaamad võimaliku majandusliku mittetasuvuse tõttu kindlate tootmisvõimsuste arvestusest välja arvata, siis ei vasta varustuskindluse tase enam Eesti valitsuse kehtestatud normile.

Varustuskindluse tagamiseks on vajalik, et Eestis oleks umbes 1000 megavati ulatuses kindlaid tootmisvõimsusi. Võimsuste tagamiseks on Elering teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku strateegilise reservi loomiseks. Elering on valmis selleks rakendama Euroopa Liidu regulatsioonile vastavad riigiabi meetmed.

Elering tellis 2020. aastal uuringu Eestile sobivaima võimsusmehhanismi leidmiseks, milleks uuringu tulemusel osutus strateegiline reserv. Eelmisel aastal koostas Elering Eesti strateegilise reservi kontseptsiooni, mille saab aluseks võtta riigiabi meetme väljatöötamisel.

Eeloleva talve vaates on tootmisvõimsusi regionaalselt piisavalt, et katta ära tiputarbimine. Samas on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud risk erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist ja Narva elektrijaamade töö peatumiseks Vene Föderatsiooni tegevuse tulemusena ning võimalus, et Soome uue tuumajaama valmimine viibib. Samuti on halvenenud maagaasi ja teiste kütuste kättesaadavus.

Lisaks neile riskidele tuleb arvestada selliste asjaoludega, mis võivad mitmete negatiivse mõjuga sündmuste kokkulangemisel tekitada probleeme varustuskindluse tagamisel. Sellisteks asjaoludeks on erakorraliselt külm talv piirkonnas, madal hüdroreservide tase Põhjamaades ja halvad tuuleolud Läänemerd ümbritsevates riikides ning tootmis- ja ülekandevõimsuste avariid.

Eleringi hinnangul ulatub kindlate turupõhiste tootmisvõimsuste maht Eestis praegu 1337 megavatini. Koos Eleringi 250-megavatise avariivõimsusega on kindlate võimsuste maht praegu samas suurusjärgus Eesti senise tiputarbimisega.

Tootmisvõimsuste piisavuse kõrval on varustuskindluse tagamiseks oluline võrgu töökindlus ja kõrgel tasemel juhtimine, aga samuti võimekus küberturvalisuse kindlustamiseks kasvanud riskide olukorras.

Eleringi hallatava elektri ülekandevõrgu töökindlus oli eelmisel aastal väga hea – ülekandekindlus ulatus 99,9998 protsendini ning Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste töökindlus oli Euroopas parimate hulgas.