Püssi jõudsid Balti elektrisüsteemi Venemaa süsteemist eraldumiseks vajalikud seadmed

Eelmisel nädalal saabusid Eestisse Püssi sünkroonkompensaatorjaama kõige olulisemad seadmed ja toimus ka nende esmane paigaldus. Seadmete kohalejõudmine annab täiendava kindluse, et esimene kolmest Eestisse valmivast sünkroonkompensaatorjaamast valmib ette nähtud ajaks vaatamata keerulisele olukorrale maailmaturul.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul jõudis eelmisel nädalal kätte sünkroniseerimise projekti oluline verstapost. „Sünkroonkompensaatorjaamad on kriitilise tähtsusega Venemaa võrgust desünkroniseerimisel ja Mandri-Euroopa sagadusalaga liitumisel. Püssi sünkroonkompensaatorjaama valmimisega astume edasi suure sammu võimekuses hoida oma elektrisüsteem stabiilsena ka pärast Venemaa võrgust eraldumist,“ ütles Veskimägi.

Püssi sünkroonkompensaatorjaama ehitusele saabunud seadmed on sünkroonkompensaator, hooratas ja trafo. Tegemist on jaama kõige pikema tarneajaga seadmetega, mille projekteerimist ja tootmist alustati juba 2021. aasta teises kvartalis. Seadmete esmasele paigaldusele järgneb väiksemate seadmete montaaž ning seadistamine, vastuvõtukatsed ning katsekäit, mis on planeeritud 2022. aasta viimasesse ja 2023. aasta esimesse kvartalisse.

Kokku ehitab Siemens Energy Eestisse kolm sünkroonkompensaatorjaama – lisaks Püssile jaamale ka Kiisa ja Viru jaam. Kiisa jaama ehitustööd on algamas veel sel suvel ning viimane, ehk Viru jaam valmib 2024. aasta lõpuks.

Sünkroonkompensaatorjaamad on oluline elektrisüsteemi täiendus, mis võimaldab hoida sagedust, ehk elektrisüsteemi kõige tähtsamat parameetrit stabiilsena ka kriitilistes oludes. Elektrisüsteemis tekib paratamatult tootmise ja tarbimise järske muutuseid, mil sageduse hoidmiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Sünkroonkompensaator on sageduse mõistes seade, mis pidurdab selle muutumist. Jaamad ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse.