EL-i taastepakett võimaldab liita Eleringi võrku 310 MW uusi taastuvenergia võimsusi

Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatav toetus võimaldab Eleringi hallatava elektri ülekandevõrguga liita 310 megavati (MW) ulatuses uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi.

Eleringi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel sel nädalal sõlmitud lepingu järgi on projekti kogumaksumus 69 miljonit eurot.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul võimaldavad taasterahastu toel tehtavad investeeringud tootjatel liita Eesti elektrisüsteemi 300 megavati ulatuses uusi tootmisseadmeid kiiremini ja odavamalt. „Tänases olukorras peab olema taastuvenergia tootmisseadmete elektrivõrguga liitumise võimaldamine oluline prioriteet, et tagada Euroopa Liidu elektritootmise portfelli suurem sõltumatus imporditavatest fossiilsetest kütustest. Elering palkab täiendavat tööjõudu nii taastekava investeeringute realiseerimiseks kui ka Eleringile laekuvate liitumistaotluste  tähtaegseks menetlemiseks,“ ütles Veskimägi.

Elering rekonstrueerib taasterahastu investeeringute raames võimsad 330-kilovoldised õhuliinid Kiisa-Paide ja Mustvee-Paide. 110-kilovoldise pingega võrgus ehitab Elering uued Lihula-Virtsu ja Rõuste-Virtsu õhuliinid ning Võiküla-Orissaare paralleelliini. Samuti uuendatakse Lihula-Rõuste ja Kiisa-Rummu õhuliinid, rajatakse Lihula 330/110-kilovodine alajaam ning Väikese väina teine 110-kilovoldine merekaabel.

Kui projekti kogumaksumus on 69 miljonit eurot, siis Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu toetab seda praeguse seisuga 30 miljoni euro ulatuses. Summa võib edaspidi täpsustuda, kuna Euroopa Komisjonist riikidele eraldatava raha lõplik ümberjaotamine toimub sel suvel ja selle puhul võetakse arvesse riikide 2021. aasta majandustulemusi.

Projekti raames tehtavad investeeringud peavad olema realiseeritud hiljemalt 2026. aastal. Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu kohta leiab rohkem infot siit.