Taastuvelekter moodustas esimeses kvartalis 23,5 protsenti tarbimisest

Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 625 gigavatt-tundi ehk kolme protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes 40 protsenti Eesti elektritoodangust ja kattis ligi veerandi tarbimisest.

Aasta esimeses kvartalis oli taastuvelektri osakaal elektri kogutarbimisest 23,5 protsenti, 2020. aasta samal ajal 24,9 protsenti. Aastaks 2030 peab Eesti seatud plaani järgi taastuvelekter katma vähemalt 30 protsenti sisemaisest elektrienergia lõpptarbimisest. Juhul kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on võimalik selle osakaalu suurenemine 50 protsendini.

Taastuvelektri toodangut mõjutas esimeses kvartalis vähenenud tuuleenergia toodang ja samal ajal jahedate ilmade toel suurenenud mittetaastuvenergiast ja koostootmise režiimis toodetud elektrienergia maht. Tuuleenergia moodustas esimese kvartali taastuvenergia kogutoodangust kolmandiku. Toodetud 184 gigavatt-tundi tuuleenergiat on eelmise aastaga võrreldes 37 protsendi võrra vähem.

Taastuvelektri eest on tootjad tänavu jaanuarist märtsini toetusi saanud kokku 23 miljonit eurot ehk 22 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Esimeses kvartalis sai tuuleenergia kogutoodangust toetust 79 protsenti, toetussumma ulatus kaheksa miljoni euroni. Aasta esimese kolme kuu jooksul on väljamakseid tehtud seega 24 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest aasta piirkogusest ja sel aastal ei prognoosi Elering piirkoguse täitumist.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas äsja möödunud kolme kuu jooksul 66 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti jaanuarist märtsini elektrit 413 gigavatt-tundi ning maksti toetusi ligi 13 miljonit eurot, mis on samas suurusjärgus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Hüdroenergiast toodeti tänavu esimeses kvartalis üheksa gigavatt-tundi elektrit ja toetusteks kulus 244 500 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab endiselt. Selle aasta esimeses kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 18,6 gigavatt-tundi ning päikeseenergiast toodetud ja võrku antud elektri eest maksti toetust üle 910 000 euro. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses enam kui poole võrra. Päikesest elektrienergia tootmisseadmeid on Eleringi hallatavas taastuvenergia infosüsteemis praeguseks registreeritud ligi 12 000 summaarse võimsusega ligikaudu 465 megavati.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis veidi alla ühe miljoni euro, mis on viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 30 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering esimese kvartali jooksul 27,6 miljonit eurot ja toetusi maksis 25,0 miljonit eurot. Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi).