Elering tagas 2020. aastal klientidele riketeta elektri varustuskindluse

Vaatamata müügimahu langusele, kasvas Eleringi 2020. aasta ärikasum põhitegevusest 5,5 protsenti 32,6 miljoni euroni. Eleringi elektrivõrgu tööst tingituna ei jäänud möödunud aastal sisuliselt keegi elektrita ja ka Soomega Eestit ühendavate merekaablite töökindlus oli väga eeskujulikul tasemel.

Elektri ülekandevõrgus jäi terve aasta jooksul Eleringil klientidele rikete tõttu edastamata üksnes 10,3 megavatt-tundi elektrit, millest enamuse ehk 7,2 megavatt tundi moodustas ühe Eesti elektrijaama katsest lähtuv lühis LVT alajaamas. Tavapärasest võrgutegevusest sisuliselt andmata energiat ei tekkinud 7 559 159 megavatt-tunnini ulatunud ülekande mahu juures. Gaasivõrgu klientidele gaasi varustuse probleeme ei olnud. Eesti-Soome elektriühendused EstLink 1 ja 2 olid turule kättesaadavad ligi 97,5 protsendil kõikidest aasta tundidest, mis on teiste sarnaste ühendustega võrreldes kõrge näitaja.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eleringi lähiaastate suurim väljakutse on tagada piisav varustuskindluse tase Eestis üleminekul Venemaa elektrisüsteemist Mandri-Euroopa elektrisüsteemi. „Lisaks turupõhistele lahendustele varustuskindluse tagamisel oleme valmis sekkuma ja kindlustama, et Eestis paiknevate kindlate elektritootmisvõimsuste tase ei langeks alla elektrisüsteemi töökindlaks opereerimiseks ka äärmuslikes tingimustes vajaliku 1000 megavati piiri,“ märkis ta.

Elering teenis 2020. aastal auditeeritud andmetel 25,3 miljonit eurot puhaskasumit. „Vaatamata COVID’ile oli 2020 Eleringile hea aasta. Suutsime tulude vähenemisele vaatamata täita nii kasumieesmärgi kui kõik omaniku seatud mõõdikute eesmärgid,“ selgitas Veskimägi.

Hoolimata 8,3-protsendilisest tulude üldisest langusest 142,4 miljoni euroni, vähenesid põhitegevuse tulud vaid 1,3 protsenti ning põhitegevuse ärikasumit suutis ettevõte kasvatada 5,5 protsenti 32,6 miljoni euroni. Tulude üldine vähenemine oli suuresti seotud 2019. aasta esimeses kvartalis eduka arbitraaživaidluse tulemusel laekunud erakorralise tuluga summas 10,9 miljonit eurot.

Põhitegevuse tulude langus tulenes eelkõige välistemperatuurist, mis oli möödunud aastal tavapärasest 2,5 kraadi võrra kõrgem. Elektri ülekandemaht vähenes möödunud aastal 2019. aastaga võrreldes 3,5 protsenti ning gaasi ülekandemaht 6,2 protsenti.

Aasta jooksul investeeris ettevõte põhivarasse 85 miljonit eurot. Suurimateks investeerimisobjektideks olid Eesti-Läti kolmas elektriühendus ning sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud.

Eleringi varade maht ulatus aruandeaasta lõpu seisuga 1,076 miljardi euroni, omakapital oli 387,0 miljonit eurot ning võlakohustuste maht 333,0 miljonit eurot.

Eleringi 2020. aasta auditeeritud aruanne on leitav ettevõtte kodulehelt.

Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijate energiavarustuskindlus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja piiriülest energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.