Taastuvelekter moodustas teises kvartalis 53 protsenti Eesti elektritoodangust

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas teises kvartalis 53 protsenti Eesti elektritoodangust ja kattis 24 protsenti siinsest tarbimisest. Taastuvelektri kiire kasvu ja osaliselt koroonaviirusest tingitud tarbimise languse tõttu ületab taastuvenergia tootjatele makstav toetus tarbijatelt selleks otstarbeks kogutava tasu summa.

Teises kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 480 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kui teises kvartalis kattis taastuvatest allikatest toodetud elekter 24 protsenti tarbimisest, siis aastaks 2030 peab taastuvelekter katma vähemalt 30 protsenti Eesti tarbimisest.

Taastuvenergia koguse ja osakaalu kasvu toetasid eelmises kvartalis jätkuvalt soodsad tuuleolud ning tõenäoliselt koroonakriisi tõttu mõnevõrra vähenenud elektritarbimine. Tuuleenergia moodustas teise kvartali taastuvenergia kogutoodangust kolmandiku. Toodetud 163 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes 32 protsendi võrra enam.

Taastuvenergia eest said tootjad tänavu aprillist juunini toetusi kokku 24 miljonit eurot ehk 23 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Seejuures sai teises kvartalis tuuleenergia kogutoodangust toetust 82 protsenti, toetussumma ulatus 7,2 miljoni euroni. Poole aasta jooksul on tuuleenergia tootjatele väljamakseid tehtud juba 63 protsendi ulatuses aastaseks piiriks seatud 600 gigavatt-tunnist.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas äsja möödunud kolme kuu jooksul 54 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti aprillist juunini elektrit 261 gigavatt-tundi ning maksti toetusi ligi 14 miljonit eurot. Nii toodang kui toetused on samas suurusjärgus kui eelmise aasta samal perioodil.

Hüdroenergiast toodeti tänavu teises kvartalis seitse gigavatt-tundi elektrit ja toetusteks kulus 224 000 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv jätkab kiiret kasvu. Nüüdseks saavad toetust juba üle  3000 tootja. Selle aasta teises kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus ligi 50 gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses peaaegu kolm korda.

Tõhusa koostootmise toetusteks kulus teises kvartalis veidi alla miljoni euro, toodang ulatus 29 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Taastuvenergia tasu laekus tänavu esimesel poolaastal elektritarbijatelt 45,7 miljonit eurot. Samas on tootjatele toetuste väljamaksmiseks kulunud summa kasvanud taastuvenergia toodangu tõttu 53,0 miljoni euroni ehk poole aasta kokkuvõttes oli taastuvenergia kassa enam kui seitsme miljoni euroga puudujäägis. Aasta lõpuks võib puudujääk kasvada 13 miljoni euroni. Osaliselt leevendab taastuvenergia toetuste kassa puudujääki valitsuse hiljutine otsus eraldada toetuste maksmiseks neli miljonit eurot.

Taastuvenergia toetuste haldamise kohutus on Eleringile pandud elektrituru seadusega. Senise puudujäägi finantseerimiseks on Elering kasutanud laenuraha. Tulu Elering ettevõttena taastuvenergia tasude  ja toetuste haldamiselt ei teeni. Tarbijatele rakendatav tasu suurus lähtub eesmärgist aastases lõikes katta toetuste väljamaksmisega seotud kulud.

Taastuvenergia toetussummade kohta on detailsem info kättesaadav Eleringi kodulehel taastuvenergia toetuste rubriigis.