Süsteemiteenused

Süsteemiteenusteks on sageduse hoidmine, võimsusreservide olemasolu tagamine, aktiiv- ja reaktiivenergia saldo hoidmine, pingete reguleerimine jms. Süsteemiteenuste pakkumise kohustus on süsteemihalduril, kelleks on vastavalt Elektrituruseadusele Elering.

Sageduse reguleerimine

Seni, kuni Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa ühendatud energiasüsteemis vastutab sageduse hoidmise eest Venemaa osapool, Eleringi juhtimiskeskus sagedust ei reguleeri. Küll aga on juhtimiskeskuse kohuseks hoida Eesti elektrisüsteemi võimsusbilansi lubatud kõrvalekalle kokkulepitud piirides. Lubatav vahetusenergia kõrvalekalle planeeritust on 30 MWh tunnis.

Süsteemi ööpäevane koormusgraafik planeeritakse ja kinnitatakse süsteemihalduri poolt eelmise päeva kella 17.00.

Koormusgraafiku planeerimiseks esitavad bilansihaldurid süsteemihaldurile igapäevaselt järgmised algandmed:

• bilansihalduri bilansipiirkonna tarbimise prognoos;

• bilansihalduri määratud elektrienergia tarned teistele turuosalistele ja välispartneritele;

• bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate genereerivate üksuste tootmisplaanid.

Planeerimise algandmed, mida ühiselt nimetatakse bilansiplaaniks esitatakse bilansihalduri poolt süsteemihaldurile vastavalt Elektrienergia bilansilepingu tüüptingimustes sätestatud tähtaegadele.

Võimsusreservide hoidmine

Võimsuse reserve hoitakse süsteemis juhuks, kui võimusbilansi hoidmisega tekib raskusi – olgu see siis avariilise genereerimise vähenemise, võrguhäirete või ootamatult muutunud tarbimise võimsuse tõttu.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, praegu on kokku lepitud, et iga süsteem hoiab 100 MW avariivõimsusi. Näiteks Eesti-Soome alalisvooluühenduse Estlink 2-e valmimise järel on Eleringi kohustus hoida avariireserve 650 MW ulatuses, et katta ühenduse väljalangemisel tekkida võiv võimsuse puudujääk. Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Eleringi käsutuses on kiiresti käivitatavad avariielektrijaamad koguvõimsusega 250 MW, mis on mõeldud võimsuse puudujäägi katmiseks mõne välisühenduse või suure kodumaise elektritootmisüksuse rikke korral.  

Üldiselt lähtutakse reservide hoidmisel põhimõttest, et nii võrgu- kui elektrijaamade seadmete avariide tagajärgede likvideerimiseks vajaliku võimsuse olemasolu tagab Eleringi juhtimiskeskus ning selle kulud kaetakse ülekandetariifist.

Tarbimisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks on Eleringi juhtimiskeskusel võimalik teha reguleerimistarneid, mille abil saab kogu süsteemi tootmist vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Selle tarbeks on Elering sõlminud lepingud nii Eesti enda kui ka välisriikide tootjate ning süsteemihalduritega. Reguleerimise kulud kajastuvad bilansienergia müügi- ja ostuhindades, seega need kulud katavad bilansihaldurid.

Pinge reguleerimine

Pinge ja reaktiivvõimsuse bilansi reguleerimisega tagab Eleringi juhtimiskeskus kogu põhivõrgu ulatuses lubatava pingetaseme ja energia ülekandel tekkivate kadude seisukohast optimaalse talitluse.

Pingetaseme paremaks hoidmiseks ja lisakadude tekkimise vähendamiseks on eelistatud võimalikult minimaalne reaktiivvõimsuse vahetus erineval pingeastmel võrkude, võrguga ühendatud tarbijate, võrgu erinevate piirkondade ning naabersüsteemide vahel.

Võrgust väljuva või võrku siseneva reaktiivvõimsuse tasustamisel lähtutakse põhimõttest, et kui reaktiivvõimsuse voog on võrguettevõtja jaoks juhitamatu, siis maksab selle põhjustaja võrguettevõtjale iga liitumispunkti läbinud kVarh eest.

Kui aga võrguettevõtja saab kasutada reaktiivvõimsust enda võrgu pinge reguleerimiseks, siis maksab selle eest omakorda võrguettevõtja. Ajal, kui pinge hoidmise funktsioon on aktiveeritud, ostab ning müüb Elering elektrijaamadele reaktiivenergiat hinnaga 0,088 eurosenti/kvarh. Hind kehtib alates 1. aprillist 2022. Viimane moodus on kasutusel näiteks selliste põhivõrguga liitunud elektrijaamade puhul, mis toetavad pinge hoidmist elektrisüsteemis. Elektrijaamad, mis on valmis Eleringile osutama täiendavat pinge reguleerimise teenust, saavad  vastava sooviavaldus edastada Eleringi kliendihaldurile. Sellekohast soovi avaldanud elektrijaamadega, mille reaktiivenergia voogu on Eleringil võimalik juhtida, sõlmitakse reaktiivvõimsuse kompenseerimise teenuse leping.

Lisainfo: