Elering allkirjastas leppe Eesti ühinemiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga

Elering allkirjastas liitumislepingu koos tehniliste tingimuste lisaga Eesti ja teiste Balti riikide elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. 

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on selle lepinguga nüüd lõplikult kokku lepitud Eesti liitumine koos kaasnevate tehniliste tingimustega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga 2025. aasta lõpuks. „Sellega oleme viinud edukalt lõpule poliitilise kokkuleppe realiseerimise, mis allkirjastati Jüri Ratase ja teiste Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi vahel eelmise aasta 28.juunil. Üks oluline etapp desünkroniseerimisel Venemaa süsteemist ja sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on saanud läbi, nüüd tuleb viis aastat teha väga pingelist tööd, et suuta täita kõik tehnilised tingimused, mis tagaks Eesti tarbijate elektrivarustuskindluse osana Mandri-Euroopa elektrisüsteemist,“ sõnas Veskimägi.

Kokkuleppes on kirjeldatud liitumise tehniline lahendus ning vajalikud katsetused ja uuringud. Meetmete kataloog fikseerib Mandri-Euroopa sagadusalas kehtivad elektrisüsteemi juhtimise suunised, millega Balti riikidel tuleb kohanduda. Muu hulgas kirjeldab see süsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Ühtlustamist vajavad elektrisüsteemi juhtimisprotseduurid ja nõuded süsteemi iseseisvaks stabiilseks tööks. Sünkroniseerimise tehniliseks eelduseks on Leedu-Poola vahelise alalisvoolu merekaabli rajamine, vajaliku koguse inertsi tagamine Balti elektrisüsteemis ja Balti elektrisüsteemi iseseisva talitluse võimekuse tagamine.

Liitumisleping jõustub, kui selle on allkirjastanud kolme Balti riigi, Poola ning Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite esindajad.

Paralleelselt liitumislepinguga käivad juba tööd investeeringutega Eesti elektrisüsteemi tugevamaks liitmiseks lõuna suunal seda nii kolmanda Eesti-Läti liini ehituse näol Harku alajaamast läbi Sindi ja Kilingi-Nõmme Riiga kui Ida-Virumaalt Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate elektri ülekandeliinide uuendamise projektiga.

Samuti käib edasiste investeeringute planeerimisega sh elektrisüsteemi talitluseks vajalike sünkroonkompensaatorite hankimiseks Eesti elektrisüsteemi. Järgmise etapi rahastustaotlus Euroopa Liidu  pooleks kaasrahastamiseks on plaanis esitada järgmisel aastal.

Balti riikide sünkroniseerimisprojekti kogumaksumus on suurusjärgus 1,3-1,5 miljardit eurot ja Eesti osa selles ca 350 miljonit eurot. Investeeringute esimest etappi Eestis toetas Euroopa Liit 75 protsendi ulatuses 141 miljoni euroga. Sama suurt toetust taotleme ka investeeringute järgmistele etappidele Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Balti riigid ühinevad Mandri-Euroopa sagedusalaga kava järgi 2025. aasta lõpuks.