Külm ilm tõstis märtsis elektri börsihinda

Enim kasvas hind Norras Bergeni hinnapiirkonnas ning väikseim hinnatõus oli Taani hinnapiirkondades. Viimaseid mõjutas tuuleenergia toodangu suurenemise tõttu alanenud elektri hind Saksamaal.

Norras oli elektritarbimine märtsis 14 protsenti suurem kui aasta tagasi samal kuul, Rootsis oli tõus 11 protsenti, Soomes kaheksa ning Taanis kuus protsenti. Samal ajal oli hüdroenergia kättesaadavus Põhjamaades külmade ilmade jätkudes kuni 38 protsendi võrra madalam 2012. aasta sama perioodiga võrreldes. Tavapäraselt märgatavas koguses elektrit eksportiv Norra suutis eelmisel kuul katta 94 protsenti sisemaisest tarbimisest.

Eestis oli keskmine õhutemperatuur ligi viie kraadi võrra madalam kui eelmise aasta samal perioodil ning elektri börsihind kerkis kuises võrdluses 13,7 protsenti 45,28 euroni megavatt-tunni kohta.

Elektribörsi hinnad kasvasid ka NPS ELE ja Leedu hinnapiirkondades vastavalt 11,4 protsenti 46,18 ja kaheksa protsenti 46,35 euroni. Soomes oli hind veidi madalam kui Eestis – 45,01 eurot, kasvades 14,2 protsenti. Eesti ja Soome hinnad olid märtsikuus 74 protsendil tundidest võrdsed.

Lätis kattis tootmine tarbimisest märtsis 73 ning Leedus vaid 40 protsenti. Lätis vähenes märtsikuus tootmine, sest iga-aastasesse hooldusesse läks enam kui 400-megavatise tootmisvõimsusega gaasil töötav elektrijaam. Hooldus oli planeeritud tavapärase aasta järgi, kui Daugavas jões on selleks ajaks vee juurdevool defitsiidi katmiseks piisav.

EstLink 1 merekaablil olid märtsikuus võimsusvood kuu alguses peamiselt suunaga Eestist Soome, kuid alates kuu teisest poolest suurenesid võimsusvood põhjast lõunasse. Võimsusvood Soomest Eestisse esinesid tundidel, mil elekter liikus suuremas mahus Eesti hinnapiirkonnast NPS ELE hinnapiirkonda. Kuu kokkuvõttes oli võimsusvoog suunaga Eestist Soome 230 tunnil ja suunaga Soomest Eestisse 323 tunnil. Märtsikuus töötas EstLink 1 maksimaalse koormusega 76 tunnil suunal Eestist Soome ja 118 tunnil suunal Soomest Eestisse.

Eestisse imporditava maagaasi hind kasvas Eleringi hinnangul märtsikuus kuises võrdluses neli protsenti 33,52 euroni megavatt-tunnist. Hinnakasvu tingis nii vedelkütuse üheksa kuu keskmise hinna tõus kui ka euro nõrgenemine.

Süsinikdioksiidi emissioonikvoodi hinnad on aasta algusest saati püsinud madalal tasemel, toetades fossiilkütustel põhinevate tootmisjaamade konkurentsivõimet. Märtsikuu keskpaigaks alanesid emissioonikvootide hinnad 3,45 eurole tonnist, kuid kasvasid kuu lõpuks 4,89 euroni.

Märtsi täispika elektrituru kokkuvõttega saab tutvuda siin.