Gaasi süsteemihaldurid viisid läbi eelanalüüsi vesinikutaristu teostatavuse kohta

Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa gaasi süsteemihaldurid lõpetasid edukalt Põhjamaade-Balti vesinikukoridori eelteostatavusuuringu. Käesoleva aasta jaanuaris alustatud uuring määratleb vesinikukoridori kasutuselevõtu põhitingimused, mille eesmärk on transportida taastuvenergiaallikatest toodetud vesinikku nimetatud kuue riigi vahel. Trassi paiknemine Eestis määratakse tulevikus kindlaks riigi eriplaneeringu käigus. 

„Vesinikutaristu annab võimaluse salvestada taastuvenergiat perioodiks, kui taastuvelektri tootmine on väike ja elektrienergiat on vaja vesinikust tagasi toota, aidates sellega kaasa elektrisüsteemi varustuskindlusele. Lisaühendused naaberriikidega suurendavad energiajulgeolekut ning võimaldavad Eestil ja Euroopal laiemalt vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest,“ rääkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ning lisas, et vesinikutaristu loob eeldused, et Eestis toodetavast taastuvelektrist oleks võimalik ka kohapeal suuremates kogustes vesinikku toota ning seda torustikku mööda transportida sinna, kus on vesinikutarbijad. “Parem ligipääs keskkonnasõbralikule vesinikule aitab kaasa võimalusele, et ka Eestisse kohapeale rajataks rohelist vesinikku väärindavat tööstust ning seeläbi loodaks täiendavaid töökohti ning kasvatataks Eesti majandust,” tõi Kilk välja. 

Uuringus esitatakse terviklik kava, mis hõlmab vesinikukoridori kasutuselevõtuks vajalikke tehnilisi, õiguslikke, korralduslikke ja majanduslikke aspekte. Kavandatud koridoril on tulevikus tähtis osa Euroopa Liidu süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisel ELi territooriumil toodetud ja edaspidi tarnitava vesiniku abil. 

Eelteostatavusuuringus tehti kindlaks, et Läänemere piirkonnas on märkimisväärne taastuvvesiniku potentsiaal, mille maht on 2040. aastaks ligikaudu 27,1 miljonit tonni (Mt) taastuvallikatest toodetud vesinikku (maismaal ja avamerel kokku) aastas. See tähendab suurt vesiniku ekspordivõimalust Mandri-Euroopasse, mille saavutamine on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori peamine eesmärk. 

Prognooside kohaselt transporditakse selle kaudu 2040. aastaks riikide vahel igal aastal kuni 2,7 miljonit tonni taastuvallikatest toodetud vesinikku. Kavandatud vesinikukoridori torustiku läbimõõt on 1200 mm ja pikkus ligikaudu 2500 km. 

Vesinikukoridori projekt on tähtis osa Euroopa üleminekul säästvale ja süsinikdioksiidivabale energiasüsteemile, mis toetab Euroopa Liidu kliimaeesmärke ning edendab piirkondlikku energiakoostööd. Projekt toetab aktiivselt Euroopa Liidu süsinikuheite vähendamise eesmärke, mis põhinevad taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõtul kuues liikmesriigis. 

2024. aasta aprillis kinnitas Euroopa Komisjon, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on võetud ühishuviprojektide nimekirja Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP Hydrogen) osana. Ühishuviprojekti staatusega kaasneb mitu eelist, sealhulgas õigus taotleda ELi projektide rahastamist ja kiirendatud loamenetlusi.  

Eelteostatavusuuringu tulemuste põhjal kavatsevad gaasi süsteemihaldurid järgmisena alustada teostatavusuuringuga, mis hõlmab projekti üksikasjalikku tehnilist analüüsi ning ärilist ja majanduslikku hinnangut.