​​​​​​​Elering: tänu uuele kaardirakendusele on revolutsioon taastuvenergia tootmises alanud

Kui seni pidid uute päikese- ja tuuleparkide rajajad ootama kannatlikult kuni 90 päeva, saamaks teada, kas neil on üldse võimalust oma elektrijaam liita ülekandevõrguga ilma ülekandeliinide läbilaskevõimet suurendamata, siis tänu uuele Eleringi kaardirakendusele saab nüüd vabadest liitumisvõimalustest kogu Eestis ülevaate vaid ühe hetkega.

Eleringi uus kaardirakendus asub aadressil https://www.elering.ee/vabad-liitumisvoimsused. Rakendus näitab kogu Eesti neid paiku, kus võrguressursse on piisavalt ja liitumiskulud piirduvad ainult ühendamiskuludega alajaamas. Samuti arvestab rakendus ka tänavuse ja järgmise nelja aasta investeeringuid ülekandevõrgu kaasajastamiseks. Seetõttu saab lihtsasti leida asukohad, kus täna ülekoormatud võrgu tõttu uusi elektrijaamu ilma suurte investeeringuteta rajada ei saa, küll aga tekib see võimalus näiteks paari-kolme aasta jooksul. Klient ei pea sellisel juhul tegema kallist, mõnikord isegi kuni 100 miljoni euroni ulatuvat investeeringut võrgu võimsuse tõstmiseks.

Rakendusest saavad samamoodi kasu uued suured elektritarbijad, nagu näiteks serveriparkide rajajad. Kuid eeskätt on Eleringi kaardirakendus revolutsioonilise tähtsusega just väiksemate elektritootjate jaoks, kes seni kobasid võrreldes praegusega täielikus pimeduses.

Potentsiaalsed uued elektritootjad saavad nüüd ühe hetkega vastuse küsimusele, kas neid huvitavas piirkonnas üldse vabu võrguvõimsusi on ning millises alajaamas täpselt. Ning alles seejärel on aeg seada sammud Eleringi, kus kust saab lisaks ülekandevõimsustele infot ka liitumispunkti rajamise maksumuse ja selle kohta, millistel tingimustel saab konkreetses liitumispunktis (alajaamas) uue elektrijaama ülekandevõrguga liita.

Nagu kinnitas Eleringi liitumiste talituse juhataja Mirjam Pihlak, on Eleringi uue kaardirakenduse kõige olulisemaks tulemuseks läbipaistvuse kasv. „Vanasti olid need elektritootjad, kes esitasid liitumistaotlusi sageli, tahes-tahtmata Eleringi võrgu läbilaskevõime ja investeeringuplaanidega paremini kursis. Nüüd on kõigil klientidel võrdne stardiplatvorm. Kõigil klientidel on nüüdsest võrdne juurdepääs infole, kaasa arvatud teave selle kohta, milliseid uusi võimalusi meie järgmiste aastate investeeringud elektritootjaile kaasa toovad.“

Kohmakas süsteem on nüüdsest ajalugu

Varasematel aastatel  töötas kogu süsteem peegelpildis. Klient, kel oli päikesepaneelide või tuulegeneraatorite paigaldamiseks sobiv maatükk, esitas Eleringile päringu. Selleks esitas ta konkreetse taotluse, näiteks 40 MW võimsusega tuulepargi ühendamiseks ülekandevõrguga. Vastust tuli oodata keskeltläbi 45 päeva, aga kohati ka 90 päeva. Kui vastus oli negatiivne, esitas huviline päringu liitumiseks kas mõnes teises alajaamas või uuris, kas ta saab oma maatükile teha väiksema võimusega (näiteks 20 MW) elektrijaama. Ja jälle pidi klient ootama uue arvutuse valmimist. Nüüdsest on liitujal võimalik planeerida oma tootmis- või tarbimispaigaldis alajaamade lähedusse, kus ülekandevõimsusi on piisavalt.

Põhjus, miks vastuse saamine Eleringist nii kaua aega võtab, on seotud vajadusega tagada võrgu töökindlus igal ajahetkel. Ülekandevõrk peab iga uue elektritootja lisandumisel vastu pidama ka juhul, kui mõni selle komponent (alajaam, liin vm) rivist välja langeb. Selleks tuleb teha tohutu hulk arvutusi ning modelleerida elektrivõrgu tööd erinevatel tarbimis- ja tootmisrežiimidel. Arvutuste maht on nii suur, et ühe kliendi liitumispäringule vastuse saamiseks kulus spetsialistil varasemalt ainult võrguarvutuste tegemiseks vähemalt üks nädal.

Kogenumad elektritootjad, kes olid olukorraga kursis, esitasid päringu korraga isegi kuni 20 liitumispunkti kohta. See tekitas võrguvõimsuse arvutajate ja analüütikute seas tõelise töise ülekoormuse ja oli suuresti pika ooteaja põhjustaks.

Ka nüüd tuleb Eleringile liitumis- või eeluuringutaotlus esitada, kuid tänu rakendusele saab seda teha „kindla peale“ ainult sellises alajaamas, kus võimsust jagub.

Kuidas rakendus toimib

Lihtne ja mugav kaardirakendus peidab aga endas revolutsioonilist IT-lahendust, mille keerukust ja võimekust võib võrrelda isegi krüptoraha kaevandamise süsteemidega. Arvutiekraanil nähtav Eesti kaart on vaid jäämäe veepealne osa, mis visualiseerib keerukate algoritmide abil tehtavate tuhandete tehete tulemused.

Rakenduse tegid valmis Eleringi elektrisüsteemi analüütikud Ilja Matjas ja Alari Heinla ning see on kogu Euroopas teadaolevalt üks täiuslikumaid. Sellele eelnesid mitmed IT-lahendused viimastel aastatel, mis tervikliku rakenduse tekkimisele kaasa aitasid.

Rakendus näitab tulemust  110 kV võrgu puhul kuni 50 MW võimsusega elektrijaama liitmisel, 330kV võimsusega võrgus aga kuni 100 MW võimsusega elektrijaama liitmisel. Sellised liitumisvõimsused katavad rõhuva enamiku elektritootjate vajadused. Võrguga saab liita ka võimsamaid elektrijaamu, sellisel juhul tuleb pöörduda otse Eleringi. 

Joonealused „õhuaugud“

Et vabad liitumisvõimsused kogu Eestis on tänu rakendusele näha otsekui peo peal, loodab Eleringi energiasüsteemi planeerimise talituse juhataja Oleg Tšernobrovkin olemasolevat ülekandevõrku märksa paremini ära kasutada. „Potentsiaalsed elektritootjad saavad nüüd suunata oma investeeringud piirkondadesse, kus vaba võrguressurss on piisav,“ ütles ta.

Soodustamaks elektri väiketootmist, on Elering oma olemasolevatele klientidele astunud veel ühe sammu vastu. Kui kliendid soovivad lisada võrku uusi tootmisseadmeid, ei pea nad seda tingimata tegema 110 kilovoldi pingel (jääb ära kulukas investeering 110 kV jaotusseadmesse ning trafosse), vaid võivad olemasolevas keskpinge liitumispunktis saada tootmisvõimsust, juhul kui see ei tingi Eleringile kuuluva 110 kV trafo vahetust.  

Elering otsib ülekandevõrgus ka paindlikke lahendusi või nagu Eleringis öeldakse – õhuauke. Eesmärgiks on arvestada koormusi ülekandevõrgus veelgi täpsemalt ning öelda kliendile, et võrk on teatud piirkonnas teatud olukorras küll koormatud, kuid muudes olukordades vabu võimsusi piisavalt. Hetkel ei ole Eestis sellised elektrijaamu, mis töötaksid ainult paar tundi ööpäevas, aga tehnoloogia areneb ja tulevikus võib näiteks akupark just vabadel tundidel energiat ülekandevõrku lisada.

Kokkuvõttes võib öelda, et Elering on teinud oma kaardirakendusega uute elektrijaamade liitumise protsessi ülekandevõrguga varasemast kõvasti lihtsamaks. Nüüd saab igaüks vaadata, kus on vabad liitumisvõimsused ning hankida tuule- ja päikeseelektrijaamade tarbeks ajajaamade naabrusse sobivad maatükid.

Jääb loota, et uued võimalused toovad võrku hulgaliselt uusi tootmisvõimsusi!