Elektritarbimine kasvas võrreldes mullusega 2%

Aastatagusega võrreldes on toodetud elektri kogused esimeses kvartalis langenud kõikides Balti riikides ning kokkuvõttes ületas tarbimine tootmist ligi kolm korda ehk defitsiit kasvas ligi 2 TWh-ni. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas tänavu esimeses kvartalis Eesti elektri tarbimine 2% võrra 2418 GWh-ni. Selle põhjuseks on eelkõige suurtarbijate poolt samas suurusjärgus tõusnud tarbimiskogused, kasvutrendi toetas ka väiketarbijate üheprotsendiline tarbimiskasv.

Eesti tootmise maht langes põlevkivijaamade toodangu vähenemise tõttu 18%. Ühelt poolt mõjutas seda Põhjamaade odavate tootmisvõimsuste poolt dikteeritud suhteliselt madal hinnatase ja selle mõju Eesti hinnapiirkonnale, teisalt on mõjuriks uute keskkonnanõuete rakendumine. 2012. aasta algusest hakkasid kehtima uued väävli ja lämmastiku heitmete piirangud, millega vähendati elektritootjatele lubatud SO2 emissiooni limiiti 25 000 tonnile aastas. Selle tõttu eksporditi Eestist elektrit võrreldes möödunud aastaga kolm korda vähem ning kui eelmisel aastal samal ajaperioodil Soomest elektrit ei imporditud, siis sellel aastal moodustas import 56% (391 GWh) kogu kvartaalsest imporditud elektrienergia kogusest. Tootmise vähenemine viitab, et paljudel tundidel oli Põhjamaade elekter odavam kui tänastes tingimustes elektrijaamade tööshoidmine Eestis.

Seoses Daugava hüdroenergia vähenemisega ning elektribörside madala hinnatasemega langes ka Lätis elektri tootmine võrdluses möödunud aasta sama ajaga 26%. Elektrit tarbiti Lätis 0,6 TWh enam kui toodeti ning ligi pool puuduolevast elektrist imporditi Eestist.

Leedus vähenes esimeses kvartalis elektri tootmine 4%, kui Leedus Kruonise hüdroakumuleeriva elektrijaama tootmine vähenes 11%. Samal ajal kasvas oluliselt Leedu soojuselektrijaama toodang. Leedu kogutootmine võimaldas esimeses kvartalis omatarbimisest katta 41% ning selle katteks imporditi 70% ulatuses elekter kolmandatest riikidest.

Põhjamaades tervikuna kasvas elektri tootmine võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 7% võrra, mille taga on sealsete hüdroreservuaaride viimaste aastate kõrgeim tase. Ainsana oli elektrienergia impordi vajadusega tänavu esimeses kvartalis Soome elektrisüsteem ja seda 4,6 TWh ulatuses. Kokku eksporditi esimeses kvartalis Põhjamaadest elektrienergiat 3,5 TWh ulatuses, samas kui aasta tagasi olid Põhjamaad 6,5 TWh-ga defitsiidis.

Pikema kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.