Tähelepanekud varustuskindluse küsimuses analüüside avaldamise eel, 1. sept 2022

 

  1. Regioonis ja Euroopas saadaolevate tootmisvõimsustega on tavaolukorras ja suuremate avariide korral võimalik katta elektrienergia tiputarbimine. Seda ka vaatamata sellele, et Soome ja Balti riikidesse ei impordita enam Venemaa elektrienergiat, mille vähenemise mõju on ca 1600 MW.
  2. Siiski on võrreldes varasemate aastatega oluliselt kasvanud riskid varustuskindlusele, mis on eelkõige tagajärjed Venemaa agressioonile Ukrainas ning sellega kaasnenud mõjule energiaturgudel.
  3. Olulisemad riskid Eesti varustuskindlusele, mis on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud:
    1. Erakorraline desünkroniseerimine Mandri-Venemaa elektrisüsteemist.
    2. Maagaasi, aga ka teiste kütuste, kättesaadavuse halvenemine.
    3. Olkiluoto 3 tuumajaama valmimise hilinemine. Uus tuumajaam asendaks regioonis varasemalt Venemaalt imporditud elektrienergia.
  4. Jätkuvalt eksisteerivad riskid, millega tavaolukorras tuleb elektriturg toime, kuid koostoimes eelnevate riskide realiseerumisega võivad tuua kaasa varustuskindluse probleeme:
    1. Erakordselt külma ilmaga talv, mis kasvatab elektrienergia (ja maagaasi) tarbimist.
    2. Madalad hüdroreservid Põhjamaades.
    3. Erakorralised tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste avariid.
  5. Isegi, kui ei teki varustuskindluse probleemi, on energiakandjate hinnad tõenäoliselt väga kõrged. Ei ole alust arvata, et energiakandjad oleksid odavamad kui eelmisel talvel, kuid riskide realiseerumisel on potentsiaali ka palju kõrgemateks hindadeks.
  6. Erakorralise desünkroniseerimise korral Venemaa elektrisüsteemist on Balti elektrisüsteem valmis koheselt sünkroniseerima Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kuna kõik investeeringud Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projektis pole veel teostatud, on tegemist erakorralise sünkroniseerimisega ning kõik süsteemid ei toimi veel ettenähtud kujul. Elektritarbija ei tohiks seda muutust tunda, kuid tulenevalt tehnilise valmiduse tasemest on elektrisüsteemi töökindlus tavapärasest madalam ning häiringud tõenäolisemad. Lisaks on vajalik Balti riikide elektrijaamade aktiivne kasutamine süsteemi juhtimiseks ning teatud olukordades  võib tekkida vajadus elektrikaubanduse piiramiseks Põhjamaadega, mis toob endaga kaasa täiendavad kulud, mis väljenduvad tarbija elektriarvel. Vajadus nimetatud tegevusi rakendada väheneb sünkroniseerimiseks planeeritud investeeringute valmimisega.
  7. Tulenevalt maagaasi impordi vähenemisest Venemaalt on oluliselt kasvanud risk, et maagaasi pole kogu tarbimise rahuldamiseks Euroopas piisavalt. Kas ning kui palju maagaasi võib puudu jääda, sõltub sellest, kui suures mahus Venemaa tarned Euroopasse jätkuvad ja kui palju on võimalik Venemaa tarneid asendada teiste allikatega. Esimene mõju on maagaasi hinna kiire suurenemine, mis toob kaasa tarbimise vähenemise, tulenevalt maagaasi asendamisest teiste kütustega või tööstustarbijate tootmise peatamisest. Maagaasi kiire hinnatõus jõuab koheselt ka elektrienergia hinda.
    Suure maagaasi puuduse korral on võimalik ka see, et gaasielektrijaamade jaoks ei jätku piisavalt maagaasi ning tuleb piirata elektrienergia tarbimist.
  8. Balti riigid ja Soome importisid suurema osa oma tarbitavast maagaasist Venemaalt. See import on sanktsioonide tõttu lõppenud või oluliselt vähenenud. Regiooni gaasi süsteemihaldurite analüüsi põhiselt on ilma Venemaa impordita gaasitarbimine võimalik katta täiendava LNG terminali lisandumise korral.
  9. Uue LNG terminali ehitamise tööd on praegu käimas ning plaanide järgi valmib see veel  2022/2023 talve eel. LNG terminali valmides on regiooni tarnekanalid piisavad gaasitarbimise katmiseks vajaliku gaasi importimiseks. Säilib risk LNG kättesaadavuse osas maailmaturul ning selle hind.
  10. Tänaste plaanide järgi hakkab Soome 1600 MW võimsusega tuumajaam Olkiluoto 3 elektrienergiat tootma testimise faasis augusti alguses ning täisvõimsusel kümnendal detsembril käesoleval aastal. Siiski on Olkiluoto 3 tootmise alustamist korduvalt edasi lükatud ning selle riskiga peab arvestama ka käesoleva talve eel. Olkiluoto 3 võimsus mängib olulist rolli lõppenud Venemaa elektrienergia impordi asendamisel.
  11. Riskide vähendamiseks on regiooni süsteemihaldurid suurendanud koostööd koordineerimaks suuremate tootmisseadmete ja ühenduste hooldusi, et raskete asjaolude kokku sattumisel ei oleks liiga palju olulisi süsteemi elemente tööst väljas.
  12. Eestis on Vabariigi Valitsus otsustanud tagada 1000 MW tootmisvõimsusi Narva elektrijaamades vähemalt kuni 2026. aastani. See on kooskõlas ka Eleringi positsiooniga, et kuni sünkroniseerimiseni Mandri-Euroopaga peab olema vähemalt 1000MW juhitavat võimsust Eestis olemas.