NPS-i süsteemihind oli juulis Eesti suletud turu hinnast 2,2 korda madalam

NPS Eesti hinnapiirkonnas toimus samal ajal 16 protsendi suurune tõus ja keskmiseks hinnaks kujunes 35,85 eurot megavatt-tunni kohta.

NPS-i süsteemihind on olnud Eesti suletud turu hinnast madalam mitmel järjestikkusel kuul ja kuigi elektrituru täielik avanemine toimub alles järgmise aasta jaanuaris, moodustab NPS Eesti piirkonnast ostetud elektri kogus juba praegu ligikaudu poole sisemaisest brutotarbimisest. Juulis oli näitaja 49 ja juunis 51 protsenti.

Soome ja Eesti vahelise ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu jäi NPS Eesti keskmine hind Soome hinnast siiski 22,18 euro võrra megavatt-tunni kohta kõrgemaks. Eesti hind oli Soome hinnast kõrgem kõikidel juulikuu päevadel.

NPS Leedu piirkonnas oli elektri börsihind juulis 45,81 eurot megavatt-tunni kohta ehk ligikaudu 10 euro võrra kõrgem hinnast Eestis. Alates juunikuust Eesti-Läti piiril tegutsevas NPS ELE piirkonnas oli juulis elektri hind 42,63 eurot megavatt-tunni kohta ehk 6,78 eurot kõrgem NPS Eesti hinnast.

2,6 korda odavama hinna tõttu Soomes liikus elekter juulikuu kõikidel tundidel ehk kokku 744 tunni vältel Soomest Eestisse. Riikidevaheline elektriühendus EstLink 1 oli seejuures 732 tunnil koormatud maksimaalses võimalikus ulatuses. EstLink 1 kaudu imporditud elektri kogus kasvas juuniga võrreldes 45 protsenti 260 gigavatt-tunnini.

NPS Eesti ja NPS ELE hinnapiirkonnas müüdi juulikuus kokku vaid 311 gigavatt-tundi elektrienergiat, sellest 302 gigavatt-tundi Eesti hinnapiirkonnas. NPS ELE hinnapiirkonnas müüdud napp üheksa gigavatt-tundi annab märku, et Läti ja Leedu on jätkuvalt defitsiitsed piirkonnad ning sealsetes piirkondades on tootmisjaamade marginaalkulud kõrgemad kui Eestis ja Soomes.

NPS Eesti ja NPS ELE hinnapiirkondades ostetud kogused tõusid juuni rekordtasemelt veelgi kõrgemale ning kokku osteti juulis nendes piirkondades 571 gigavatt-tundi elektrienergiat. NPS Eesti hinnapiirkonnas osteti sellest 258 gigavatt-tundi ning NPS ELE piirkonnas kauplevate turuosaliste nõudlus oli 313 gigavatt-tundi. Eesti turuosalised ostsid kuuga elektrienergiat kokku 258, Läti turuosalised 231 ja Leedu turuosalised 82 gigavatt-tundi.

Elektrienergia hinna kujunemist Baltimaades mõjutab oluliselt imporditava maagaasi hind, kuna pool Balti riikides installeeritud elektritootmise võimsusest põhineb gaasil. Eleringi hinnangul kasvas juulikuus Eestisse imporditava gaasi hind 40,5 eurole megavatt-tunni kohta, võrreldes 39,9 euroga eelnenud kuul. Tõusu taga on nafta üheksa viimase kuu keskmise hinna tõus ning euro nõrgenemine dollari suhtes.

Süsinikdioksiidi hind alanes juulis 8,25 eurolt 6,52 eurole tonni kohta.

Juulikuu täispika elektrituru kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.