Tootmisvõimsusi ja ühendusi on Eesti elektritarbimise katmiseks piisavalt

Selle aasta septembri seisuga on Eestis installeeritud elektri netotootmisvõimsus kokku 2652 megavatti, millest on tarbimise tipu ajal võimalik kasutada võimsusi 2275 megavati ulatuses. Alates 2011. aasta septembrist on Eesti elektrisüsteemi lisandunud elektritootmisvõimsusi 152 megavati ulatuses. Lisaks on mitmed tootjad teavitanud Eleringi olemasolevate tootmisseadmete kasutatava netovõimsuse mõningasest suurenemisest. Eesti elektrisüsteemi prognoositav tiputarbimine eeloleval talvel on kuni 1640 megavatti ning eriti külmade ilmade korral võib tipp küündida üle 1700 megavati.

Suuremates elektrijaamades eeloleval talvel tootmisseadmete pikemaajalisi hooldusi planeeritud ei ole. Samas on Eesti Energia Narva Elektrijaamad konserveerinud alates selle aasta kevadest ühe energiaploki Balti elektrijaamas ning informeerinud ka teise ploki konserveerimisest, mistõttu on võrreldes eelmise talvega kasutatava võimsuse hulgast väljas 302 megavati ulatuses tootmisvõimsust. Arvestades tootmisseadmete keskmise avariilisusega, süsteemiteenuste jaoks vajalike tootmisreservide ning samuti taastuvate primaarenergiaallikate nagu tuul ja hüdroenergia juhuslikkusega, on tarbimise katmiseks ning ekspordiks võimalik eeloleval talvel kasutada 2024 ulatuses tootmisvõimsusi.

Eesti elektrisüsteemi tipukoormuse kasv jääb aastani 2022 keskmiselt 1,8 protsendi juurde aastas. Aastaks 2022 prognoosib Elering, et tipukoormus on 1900 - 2000 megavatti ja selle katmiseks on olemas vajalik kodumaine tootmisvõimsus ligikaudu 2250 megavati ulatuses.

Eesti ja Balti riikide elektrisüsteem saab olema järgmisel kümnendil üha enam integreeritud naabersüsteemidega (Soomega ühendusvõimsust 1000 megavatti (aastal 2014), Rootsiga 700 megavatti (2016), Poolaga 500 megavatti (2015) ja 1000 megavatti (2020), Venemaa ja Valgevenega 2600 megavatti), mistõttu on tulevikus üha olulisem käsitleda tootmise-tarbimise arenguid laiemas regionaalses kontekstis.

Arvestades olukorda, kus järgmisel kümnel aastal on elektrivarustuskindlus Eesti tarbijatele kindlustatud, on Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul õige aeg avada uue energiamajanduse arengukava koostamise raames arutelu selle üle, kas kindlustada ka 2020. aastate teisest poolest jätkuvalt siinne tarbimine 110 protsendi ulatuses kohalike võimsustega. Veskimägi hinnangul võiks alternatiivina kaaluda võimalust, et tipukoormus ei pea ilmtingimata olema kaetud kohalike tootmisressurssidega, vaid piisavate elektriühenduste korral saab arvestada tootmisvõimsuste piisavusega Läänemere regioonis.

Tootmise-tarbimise regionaalne käsitlus ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru põhiselt võimaldab saavutada tarbimisvajaduse rahuldamise madalama ühiskondliku kogukuluga ja annab tootjatele võimaluse maksimaalselt rakendada kasutatavat tootmisvõimsust. Ühenduste kasutamisel elektritarbimise katmiseks impordiga on samuti elektrisüsteemi töökindluse kriteerium alati täidetud. Selleks on süsteemihalduri kasutada 250-megavatine avariireservelektrijaam ja lepingute alusel 400 megavatti avariireserve, mis võimaldab ühenduse rikke korral tarbijaid elektriga tõrgeteta varustada.

„Põhjamaades on tarbimise tipu ajal saadaval tootmisvõimsusi orienteeruvalt 73 gigavatti. Eestis on keskmiselt tarbimine üle 1200 megavati ainult 13 protsendil tundidest aastas. Seega ei ole tiputarbimise katmine Põhjamaade tootmisvõimsustega piisavate ühenduste korral probleemiks, seda eriti olukorras, kus tarbimise tipp ei lange samale tunnile Põhjamaadega,“ märkis Veskimägi.

Eesti Elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnanguga on võimalik tutvuda siin.