Mullu langes elektri hind Põhjamaade börsil kolmandiku

Põhjamaades tõusis möödunud aastal hüdroenergia toodang viimaste aastate kõrgeimale tasemele, mistõttu langes suvisel perioodil süsteemihind koguni 13,70 euroni megavatt-tunni kohta. NPS Eesti hinnapiirkonna keskmine hind alanes mullu 9,6 protsenti 39,20 euroni, kuid jäi vastupidiselt 2011. aastale süsteemihinnast ja ka Soome hinnast kõrgemaks.

Põhjamaade odava hüdroenergia mõju ei jõudnud täielikult Eesti hinnapiirkonda, kuna eelmisel talvel ei olnud Fenno-Skan 2 purunemise tõttu ülekandevõimsusi piisavalt Rootsi ja Soome vahel, samuti ei ole kuni EstLink 2 valmimiseni ülekandevõimsusi piisavalt Soome ja Eesti vahel. Lisaks mõjutas hindu suur nõudlus Läti ja Leedu turuosaliste poolt, mis tõi kaasa Eesti hinnapiirkonnas kõrgema hinna võrreldes süsteemihinnaga.

Eelmise aasta olulisemateks sündmusteks Põhjamaade-Balti elektriturul oli Nord Pool Spot Leedu hinnapiirkonna avamine 18. juunil ning Nasdaq OMX Commodities finantsteenuste pakkumise alustamine Eesti hinnapiirkonna põhiselt alates 26. novembrist.

NPS ELE piirkonnas kujunes mullu keskmiseks hinnaks 42,63 ja Leedu piirkonnas 45,50 eurot megavatt-tunni kohta. Baltimaade keskmised hinnad olid ühtlasi kogu NPS-i kõrgeimad. Balti hinnapiirkondade hinnad erinesid NPS süsteemihinnast suuremas ulatuses peamiselt suveperioodil, mil Põhjamaades mõjutas tugevasti hinda hüdroenergia suur pakkumine. NPS Eesti, ELE ja Leedu hindasid määravaks teguriks sai peamiselt suur nõudlus Lätist ja Leedust, kus suvisel perioodil on elektrijaamades elektritootmise hind oluliselt kõrgem võrreldes Põhjamaade tasemega.

Eesti turuosalised müüsid NPS Eesti hinnapiirkonna päev-ette ja päevasisesel turul eelmisel aastal 4,1 teravatt-tundi elektrienergiat, võrreldes 5,3 teravatt-tunniga aasta varem. Läti ja Leedu turuosalised müüsid aasta jooksul Eesti ja ELE hinnapiirkonnas 0,79 teravatt-tundi elektrienergiat.

Eesti turuosalised ostsid Eesti hinnapiirkonnas aastaga kokku 2,97 teravatt-tundi elektrit, mis moodustas Eesti siseriiklikust tarbimisest 37,3 protsenti. Aasta varem oli sama näitaja 33,2 protsenti. Eesti siseriiklik elektritarbimine ulatus 2012. aastal 8,1 teravatt-tunnini ja aasta varem 7,9 teravatt-tunnini. Läti ja Leedu turuosalised ostsid 2012. aastal NPS Eesti ja NPS ELE hinnapiirkonnast kokku 3,12 teravatt-tundi elektrit.

Hindade langust elektribörsil toetas ka CO2 emissioonide hinnalangus – aasta sees vähenes CO2 hind 10 eurolt kuni 6,1 euroni tonni kohta ning aasta viimasel kauplemispäeval jäi hind 6,44 euro juurde.

Finantstehingute hinnad selleks ja järgmiseks aastaks langesid koos süsteemihinna alanemisega ning madalaimad kuised hinnad jäid suurusjärku 37 eurot megavatt-tunni kohta. Eesti elektrituru finantstehingute hindade põhjal võib oodata novembri lõpu seisuga 2013. aasta keskmiseks hinnaks 42,00 eurot ning aasta viimasel kauplemispäeval 2014. aasta tulevikutehingu hinna põhjal 42,65 eurot megavatt-tunni kohta.

Eelmise aasta detsembrikuus toimus elektribörsil hinnatõus. Süsteemihind kerkis novembriga võrreldes 26 protsenti 42,94 euroni megavatt-tunni kohta. Eesti hinnapiirkonnas oli tõus 16 protsenti ja hinnaks kujunes 43,56 eurot. Sama oli hind Eesti-Läti piiril Läti ja Leedu turuosaliste osavõtul tegutsevas NPS ELE piirkonnas. NPS Eesti ja ELE piirkonna hindadele avaldas olulist mõju talvine suurvesi Lätis, mis kasvatas märgatavalt ELE piirkonnas müüdud elektrienergia kogust.

NPS-i piirkondade võrdluses oli detsembris hind kõrgeim Soome hinnapiirkonnas – 46,79 eurot megavatt-tunni kohta. Madalaimad olid hinnad Taanis. Hüppeliselt kasvanud tuuleenergia toodang ületas tarbijate nõudluse, mistõttu langes Taani hinnapiirkodades jõulupühade ajal hind negatiivseks ja tunnihinnaks kujunes kohati miinus 200 eurot megavatt-tunni kohta, mis on minimaalne võimalik hind Põhjamaade elektribörsil.

Eelmise aasta täispika elektrituru kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin ja detsembri kokkuvõttega siin.