Märtsikuus kasvas elektri eksport ligi kaks korda

Eksport Soome kasvas üle nelja korra 66 gigavatt-tunnini ja Leetu pea kaks korda 250 gigavatt-tunnini. Eksport Lätti kasvas 61 protsenti ja moodustas 263 gigavatt-tundi. 
Elektrit imporditi märtsikuus 286 gigavatt-tundi, mis on kümnendiku enam kui aasta tagasi samal ajal. Koguimpordist moodustas import Soomest 40 protsenti, import Lätist 39 protsenti ja import Leedust 21 protsenti.

Ekspordi toel kasvas Eesti märtsikuu elektritoodang aastases võrdluses 35 protsenti ning moodustas kokku 1095 gigavatt-tundi. Sisemaine tarbimine suurenes samas kaheksa protsenti 810 gigavatt-tunnini. Märtsikuu keskmine õhutemperatuur oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus kraadi jahedam, mis põhjustas tarbimise kasvu. Märtsikuus kujunes Eesti elektribilansi ülejäägiks 286 gigavatt-tundi.

Lätis toodeti tänavu märtsikuus kaks protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi ja toodang ulatus 513 gigavatt-tunnini. Seejuures tootis Lätis asuv hüdroelektrijaamade kaskaad märtsis 44 protsenti vähem elektrienergiat kui aasta tagasi ning seda põhjusel, et kevadele iseloomulik vee juurdevool Daugavasse polnud veel hoogustunud. Sisemaine elektritoodang võimaldas märtsikuus katta 73 protsenti Läti oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes märtsikuu elektribilansi puudujäägiks 194 gigavatt-tundi. Läti importis suurema osa puudujäävast elektrist Eestist ja väiksema osa Leedust.

Leedus toodeti märtsikuus 11 protsenti rohkem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 334 gigavatt-tundi. Toodang võimaldas märtsis katta vaid 37 protsenti Leedu elektritarbimisest ning importida tuli elektrit 566 gigavatt-tundi. Leedu elektrikaubanduse saldeeritud andmete alusel moodustas märtsikuus import Eestist 190 gigavatt-tundi ja import kolmandatest riikidest 412 gigavatt-tundi, mis oli 68 protsenti koguimpordist. Samas eksportis Leedu märtsis elektrikaubanduse saldeeritud andmete alusel Lätti 36 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli märtsis kokku 474 gigavatt-tundi, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti. Märtsikuu defitsiit moodustas kogu Balti riikide tarbimisest 20 protsenti. Kolme Balti riigi arvestuses kasvas märtsis tarbimine eelmise aasta märtsiga võrreldes seitse protsenti.

Põhjamaades oli tootmise aastakasv märtsis viis ja tarbimise kasv 11 protsenti. Taanis kasvas tootmine 36 protsenti, Soomes 16 ja Rootsis kaks protsenti. Kasv toimus hoolimata sellest, et veetase hüdroelektrijaamade veehoidlates oli 28 protsenti madalam eelmise aasta märtsiga võrreldes. Olulise osa elektrist hüdrojaamades tootva Norra elektritoodang vähenes märtsis kolm protsenti. Samal ajal kasvas tarbimine Norras aastases arvestuses 14 protsenti.

Kokku importisid Põhjamaad tänavu märtsikuus 428 gigavatt-tundi elektrienergiat. Aasta tagasi samal kuul olid Põhjamaad elektrit eksportinud 1,6 teravatt-tunni ulatuses.