Liigu edasi põhisisu juurde

Baltikumi ühine avatud tarne leping

Baltikumis toimub bilansi juhtimine süsteemis ebabilansi hoidmise abil BRELL lepingus etteantud “akna” raamides (Eesti: +/30 MWh, Läti: +/- 30MWh; Leedu +/- 50MWh). Kuni 31.12.2014 omasid Baltikumi süsteemihaldurid erinevaid lepinguid süsteemi ebabilansi katteks.

Alates 01.01.2015 omavad Baltikumi süsteemihaldurid ühist avatud tarne lepingut. Baltikumi ühise avatud tarne lepingu eesmärk oli suurendada lepinguliste suhete läbipaistvust ning põhimõtet, et ebabilansi kulud Baltikumi elektrisüsteemidele peavad baseeruma võrdsetele alustele. Viimane on peamiseks sisendiks ühise Baltikumi reguleerimisturu loomisel. Samuti on see aluseks ühise Baltikumi kauplemispiirkonna moodustamiseks, soodustades kauplejate võimalusi sarnastel tingimustel tegutsemiseks kogu Balti regioonis.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu skeem on järgmine:

Baltikumi ühise avatud tarne skeem_0.JPG

 

Eesti sisemaine bilansienergia hindade arvutamise metoodika jäi Baltikumi ühise avatud tarne lepingu raames samaks. Muutus ainult süsteemiväline referentshind.

Altpoolt leiate rohkem infot Baltikumi ühise avatud tarne lepingu ning Baltikumi süsteemihaldurite vahelise ebabilansi selgitamise põhimõtete kohta.

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügi lepingu esindajaks INTER RAO Lietuva.

Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

  1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn CoBA).
  2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator. See tähendab, et Elering koostab Baltikumi CoBA bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edastuse eest INTER RAO Lietuva’le. Samuti on Elering INTER RAO Lietuva’le arvelduse osapooleks.Siinjuures aga vastutab iga süsteemihaldur ise oma elektrisüsteemi kohta esitatud andmete õigsuse eest (täpsemalt toodud Baltikumi süsteemihaldurite omavahelise lepingu selgituses).
  3. Arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas.
  4. INTER RAO Lietuva edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/päev, nädalavahetus/tööpäev). 
  5. INTER RAO Lietuva poolt edastatud ebabilansi ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
  6. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu viiendal tööpäeval.

Baltikumi omavaheline ebabilansi jaotamise metoodika ja detailsema andmevahetuse kohta sõlmisid Baltikumi süsteemihaldurid täiendava omavahelise bilansiselgituse lepingu.

Lepingu alusel:

1. Iga süsteemihaldur esitab igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes järgmised bilansiselgituseks vajalikud andmed teistele süsteemihaldurite (MWh):

  • Piiriülesed* määratud tarned (Elspot + Elbas);
  • Piiriülesed* reguleerimistarned ning avariireservide käivituse tarned;
  • Piiriülesed* mõõdetud tarned mõõtepunktiti;
  • Süsteemi piiriülese ebabilansi koguse.

*Piiriülesed andmed sisaldavad elektrisüsteemide vahelduvvoolu bilansi andmeid.

2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator ning arvutab ja edastab osapooltele pärast andmete laekumist igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes Baltikumi summaarse ebabilansi ja kulude jaotuse.

3. Kui andmetes on olnud korrektsioone, tuleb pooltel edastada korrigeeritud info esimesel võimalusel. Bilansiaruanded loetakse lõplikuks järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Omavahelise arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas. Kogused arvutatakse kWh täpsusega.

5. Selgituse koordinaator koostab kalendrikuu bilansiaruanded ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

Kulude jaotus ning süsteemide avatud tarne hind kujuneb järgmiselt:

  • Baltikumi summaarne ebabilansi kulu, mis arveldatakse süsteemivälise avatud tarnija INTER RAO Lietuva’ga, jaotatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel proportsionaalselt süsteemide vahel, kelle eksimus oli samas suunas kogu Baltikumi ebabilansiga.
     
  • Kui Baltikumi elektrisüsteemidest vähemalt ühe elektrisüsteemi ebabilanss on vastassuunas teistele ehk tasakaalustab kogu summaarset Baltikumi ebabilanssi, siis ostab või müüb vastav süsteemihaldur teistele Baltikumi süsteemihalduritele oma ebabilansi Baltikumi Elspot hinnapiirkondade aritmeetilise keskmise hinna alusel.
     
  • Iga Baltikumi elektrisüsteemi jaoks kujuneb lõplik piiriülene avatud tarne hind kaalutud keskmisena kahest eelmisest komponendist – osakaal süsteemivälise avatud tarnija kuludest ning osakaal Baltikumi siseselt saldeeritud kuludest.

 

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügi lepingu esindajaks INTER RAO Lietuva.

Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

  1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn CoBA).
  2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator. See tähendab, et Elering koostab Baltikumi CoBA bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edastuse eest INTER RAO Lietuva’le. Samuti on Elering INTER RAO Lietuva’le arvelduse osapooleks.Siinjuures aga vastutab iga süsteemihaldur ise oma elektrisüsteemi kohta esitatud andmete õigsuse eest (täpsemalt toodud Baltikumi süsteemihaldurite omavahelise lepingu selgituses).
  3. Arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas.
  4. INTER RAO Lietuva edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/päev, nädalavahetus/tööpäev). 
  5. INTER RAO Lietuva poolt edastatud ebabilansi ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
  6. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu viiendal tööpäeval.

Baltikumi omavaheline ebabilansi jaotamise metoodika ja detailsema andmevahetuse kohta sõlmisid Baltikumi süsteemihaldurid täiendava omavahelise bilansiselgituse lepingu.

Lepingu alusel:

1. Iga süsteemihaldur esitab igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes järgmised bilansiselgituseks vajalikud andmed teistele süsteemihaldurite (MWh):

  • Piiriülesed* määratud tarned (Elspot + Elbas);
  • Piiriülesed* reguleerimistarned ning avariireservide käivituse tarned;
  • Piiriülesed* mõõdetud tarned mõõtepunktiti;
  • Süsteemi piiriülese ebabilansi koguse.

*Piiriülesed andmed sisaldavad elektrisüsteemide vahelduvvoolu bilansi andmeid.

2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator ning arvutab ja edastab osapooltele pärast andmete laekumist igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes Baltikumi summaarse ebabilansi ja kulude jaotuse.

3. Kui andmetes on olnud korrektsioone, tuleb pooltel edastada korrigeeritud info esimesel võimalusel. Bilansiaruanded loetakse lõplikuks järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Omavahelise arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas. Kogused arvutatakse kWh täpsusega.

5. Selgituse koordinaator koostab kalendrikuu bilansiaruanded ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

Kulude jaotus ning süsteemide avatud tarne hind kujuneb järgmiselt:

  • Baltikumi summaarne ebabilansi kulu, mis arveldatakse süsteemivälise avatud tarnija INTER RAO Lietuva’ga, jaotatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel proportsionaalselt süsteemide vahel, kelle eksimus oli samas suunas kogu Baltikumi ebabilansiga.
     
  • Kui Baltikumi elektrisüsteemidest vähemalt ühe elektrisüsteemi ebabilanss on vastassuunas teistele ehk tasakaalustab kogu summaarset Baltikumi ebabilanssi, siis ostab või müüb vastav süsteemihaldur teistele Baltikumi süsteemihalduritele oma ebabilansi Baltikumi Elspot hinnapiirkondade aritmeetilise keskmise hinna alusel.
     
  • Iga Baltikumi elektrisüsteemi jaoks kujuneb lõplik piiriülene avatud tarne hind kaalutud keskmisena kahest eelmisest komponendist – osakaal süsteemivälise avatud tarnija kuludest ning osakaal Baltikumi siseselt saldeeritud kuludest.

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg