Liigu edasi põhisisu juurde

Elektrisüsteemi ebabilansi avatud tarne

Baltikumis toimub bilansi juhtimine süsteemis ebabilansi hoidmise abil BRELL lepingus etteantud “akna” raamides (Eesti: +/30 MWh, Läti: +/- 30MWh; Leedu +/- 50MWh).

Kuni 31.12.2014 omasid Baltikumi süsteemihaldurid erinevaid lepinguid süsteemi ebabilansi katteks.

Alates 01.01.2015 omavad Baltikumi süsteemihaldurid ühist avatud tarne lepingut.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu eesmärk oli suurendada lepinguliste suhete läbipaistvust ning põhimõtet, et ebabilansi kulud Baltikumi elektrisüsteemidele peavad baseeruma võrdsetele alustele. Viimane on peamiseks sisendiks ühise Baltikumi reguleerimisturu loomisel. Samuti on see aluseks ühise Baltikumi kauplemispiirkonna moodustamiseks, soodustades kauplejate võimalusi sarnastel tingimustel tegutsemiseks kogu Balti regioonis.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu skeem on järgmine:

uhise_avatud_tarne_joonise_skeem_520x527.jpg

 

Eesti elektrisüsteemis sisemaine bilansienergia hindade arvutamise metoodika:

Uue avatud tarne lepingu sõlmimisel ei muutunud Eesti sisemaine bilansienergia hinnametoodika. Muutus ainult süsteemiväline referentshind.

Süsteemihaldur arvutab Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Bilansienergia hinna arvutamise ühtne metoodika“ järgi igaks kauplemisperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansienergiale. Süsteemihaldur avaldab bilansienergia ostu – ning müügihinnad oma veebilehel kauplemisperioodide lõikes samale kauplemisperioodile järgneval üle-järgmisel tööpäeval kella 16.30-ks.

 

 

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügi lepingu esindajaks INTER RAO Lietuva.

Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

  1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn CoBA).
  2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator. See tähendab, et Elering koostab Baltikumi CoBA bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edastuse eest INTER RAO Lietuva’le. Samuti on Elering INTER RAO Lietuva’le arvelduse osapooleks.Siinjuures aga vastutab iga süsteemihaldur ise oma elektrisüsteemi kohta esitatud andmete õigsuse eest (täpsemalt toodud Baltikumi süsteemihaldurite omavahelise lepingu selgituses).
  3. Arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas.
  4. INTER RAO Lietuva edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/päev, nädalavahetus/tööpäev). 
  5. INTER RAO Lietuva poolt edastatud ebabilansi ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
  6. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu viiendal tööpäeval.

Baltikumi omavaheline ebabilansi jaotamise metoodika ja detailsema andmevahetuse kohta sõlmisid Baltikumi süsteemihaldurid täiendava omavahelise bilansiselgituse lepingu.

Lepingu alusel:

  1. Iga süsteemihaldur esitab igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes järgmised bilansiselgituseks vajalikud andmed teistele süsteemihaldurite (MWh):
  • Piiriülesed* määratud tarned (Elspot + Elbas);
  • Piiriülesed* reguleerimistarned ning avariireservide käivituse tarned;
  • Piiriülesed* mõõdetud tarned mõõtepunktiti;
  • Süsteemi piiriülese ebabilansi koguse.

Piiriülesed andmed sisaldavad elektrisüsteemide vahelduvvoolu bilansi andmeid.

2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator ning arvutab ja edastab osapooltele pärast andmete laekumist igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes Baltikumi summaarse ebabilansi ja kulude jaotuse.

3. Kui andmetes on olnud korrektsioone, tuleb pooltel edastada korrigeeritud info esimesel võimalusel. Bilansiaruanded loetakse lõplikuks järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Omavahelise arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas. Kogused arvutatakse kWh täpsusega.

5. Selgituse koordinaator koostab kalendrikuu bilansiaruanded ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

Kulude jaotus ning süsteemide avatud tarne hind kujuneb järgmiselt:

  • Baltikumi summaarne ebabilansi kulu, mis arveldatakse süsteemivälise avatud tarnija INTER RAO Lietuva’ga, jaotatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel proportsionaalselt süsteemide vahel, kelle eksimus oli samas suunas kogu Baltikumi ebabilansiga.
     
  • Kui Baltikumi elektrisüsteemidest vähemalt ühe elektrisüsteemi ebabilanss on vastassuunas teistele ehk tasakaalustab kogu summaarset Baltikumi ebabilanssi, siis ostab või müüb vastav süsteemihaldur teistele Baltikumi süsteemihalduritele oma ebabilansi Baltikumi Elspot hinnapiirkondade aritmeetilise keskmise hinna alusel.
     
  • Iga Baltikumi elektrisüsteemi jaoks kujuneb lõplik piiriülene avatud tarne hind kaalutud keskmisena kahest eelmisest komponendist – osakaal süsteemivälise avatud tarnija kuludest ning osakaal Baltikumi siseselt saldeeritud kuludest.

 

Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimisreservide alase koostöö uuring

"Feasibility Study Regarding Cooperation between the Nordic and the Baltic power systems within the Nordic ENTSO-E pilot project on Electricity Balancing"

Valmistamaks ette Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirja (Electricity Balancing Network Code) nõuete rakendamist algatati ENTSO-E poolt vastavate pilootprojektide läbiviimine. Põhjamaade süsteemihaldurite ettepanekul uuriti pilootprojektide raames reguleerimisreservide alase koostöö võimalusi Põhjamaade ja nende naaberriikide vahel.

Vastav uuring Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimisreservide alase koostöö kohta teostati Baltikumi ja Soome süsteemihaldurite poolt perioodiga 05.2014-11.2014. Teostatavuse uuringus on ära toodud soovitused sammude osas, mis süvendaksid järk-järgult reguleerimisreservide alast koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel lõppeesmärgiga luua ühine Põhja-Balti bilansi- ehk reguleerimisturg (inglise keeles balancing market).

Uuringu tulemuste kohaselt jaotati edasised sammud koosööle järgmiselt:

1. Olemasoleva süsteemihalduritevahelise koostöö edasiarendus. Muuhulgas sisaldaks see:

  • Eleringi ja Fingridi vahel toimiva reservidealase koostöö põhimõtete laiendamist peale NordBalt kaabli kasutuselevõttu ka Litgridi ja Svenska Kraftnäti vahele ning selle koostöö põhimõtete harmoniseerimist.
  • Võimaluste loomist reservvõimsuste kasutamiseks, mis asuvad väljaspool alalisvoolukaablitega ühendatud piirkondasid.

2. Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn. CoBA) moodustamine, mis sisaldab:

  • Ühist avatud tarne lepingut, et süsteemide piiriülese ebabilansi kulu jaotuks TSOde vahel samadel alustel ja võimalikult efektiivselt.
  • Balti riikide ühist bilansiturgu koos ühise reguleerimispakkumiste nimekirjaga, ühise standardtootega, ühiste standardtoote aktiveerimise põhimõtetega, ühise reguleerimisenergia hinnakujundusega.
  • Harmoniseeritud bilansihaldust (bilansi planeerimine, juhtimine, selgitamine, ebabilansi hind) ning ühist IT lahendust kogu bilansihalduse jaoks.
  • Lisaks on Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna loomiseks vaja välja kujundada ka põhimõtted koostööks kolmandate riikidega.

3. Põhjamaade ja Balti riikide bilansiturgude vahelise koostöö süvendamine valmistamaks ette ühise reguleerimisturu loomist. Muuhulgas sisaldab see mõlema piirkonna reguleerimisreservide standardtoodete harmoniseerimist, bilansiturgud tegutsemise põhimõtete harmoniseerimist, Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimispakkumiste nimekirjade vahetust.

4. Ühise Põhja-Balti bilansituru loomine kui lõppeesmärk.

Kõnealuse uuringuga on võimalik tutvuda allpool.

Aastaks 2018 kavandatava ühise reguleerimisturu loomisel on olulise sammuna eelnevalt vajalik ühtlustada Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna siseselt rakendatavad bilansihalduse reeglid. Eesmärgiks on luua ühesed, läbipaistvad ning võrdse kohtlemise põhimõtteid järgivad tingimused, mis oleksid seejuures vastavuses ENTSO-E tasakaalustamise eeskirjas välja toodud nõuetega ning arvestaksid samal ajal ka Põhjamaades kehtivat bilansihalduse korda. 

Eleringi tellimusel viis Pöyry Management Consulting koostöös Baltimaade süsteemihalduritega läbi uuringu "Baltic's balance management model study and harmonisation plan towards EU energy markets model", mille käigus kaardistati ja analüüsiti võimalusi Baltikumi ühise bilansihalduse mudeli harmoniseerimiseks süsteemihalduri ja bilansihalduri tasandil. Nimetatud uuring teostati perioodil 08.2015 – 04.2016.

Baltikumis tegutsevate bilansihaldurite bilansiselgituse harmoniseerimisel on eesmärgiks saavutada Baltikumi siseselt ühine seisukoht näiteks portfelli mudeli, bilansienergia hinna ja tasude kujundamise ning bilansiteenuses sisalduvate kulude struktuuri osas.

Järgmise sammuna koostavad süsteemihaldurid bilansihalduse harmoniseerimise avaliku konsultatsiooni dokumendi, mis edastatakse suve hakul bilansihalduritele tagasiside saamiseks. Otsus harmoniseeritud Baltikumi bilansihalduse mudeli osas langetatakse süsteemihaldurite poolt aasta lõpuks mudeli jõustumisega alates aastast 2018.

Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks  Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud tasakaalustamise võrgueeskirjas.

Allolevast manusest leiate Baltikumi bilansihalduse mudeli uuringudokumendi ning eesti keelse kokkuvõtte sellest.

Baltikumi bilansivastutuse avalik konsultatsioon

Elering koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega Augstsprieguma tīkls ja Litgrid kutsus 27.juunist kuni 15. augustini (k.a).  turuosalisi osalema Baltikumi bilansiselgituse ja standard reguleerimistoote harmoniseerimise avalikul konsultatsioonil. Konsultatsiooni tagasiside dokumendid on leitavad allpool asuvast manusest. 

Pärast tagasiside laekumist tuleb igal süsteemihalduril koostada ja kooskõlastada uued bilansilepingu tüüptingimused ja ebabilansi hinnakujunduse põhimõtted bilansihalduritele, samuti reguleerimisturu tüüptingimused reguleerimisteenuse pakkujatele. Nimetatud tüüptingimused jõustuvad 1. jaanuarist 2018.
 

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügi lepingu esindajaks INTER RAO Lietuva.

Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

  1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn CoBA).
  2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator. See tähendab, et Elering koostab Baltikumi CoBA bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edastuse eest INTER RAO Lietuva’le. Samuti on Elering INTER RAO Lietuva’le arvelduse osapooleks.Siinjuures aga vastutab iga süsteemihaldur ise oma elektrisüsteemi kohta esitatud andmete õigsuse eest (täpsemalt toodud Baltikumi süsteemihaldurite omavahelise lepingu selgituses).
  3. Arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas.
  4. INTER RAO Lietuva edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/päev, nädalavahetus/tööpäev). 
  5. INTER RAO Lietuva poolt edastatud ebabilansi ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
  6. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu viiendal tööpäeval.

Baltikumi omavaheline ebabilansi jaotamise metoodika ja detailsema andmevahetuse kohta sõlmisid Baltikumi süsteemihaldurid täiendava omavahelise bilansiselgituse lepingu.

Lepingu alusel:

  1. Iga süsteemihaldur esitab igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes järgmised bilansiselgituseks vajalikud andmed teistele süsteemihaldurite (MWh):
  • Piiriülesed* määratud tarned (Elspot + Elbas);
  • Piiriülesed* reguleerimistarned ning avariireservide käivituse tarned;
  • Piiriülesed* mõõdetud tarned mõõtepunktiti;
  • Süsteemi piiriülese ebabilansi koguse.

Piiriülesed andmed sisaldavad elektrisüsteemide vahelduvvoolu bilansi andmeid.

2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator ning arvutab ja edastab osapooltele pärast andmete laekumist igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes Baltikumi summaarse ebabilansi ja kulude jaotuse.

3. Kui andmetes on olnud korrektsioone, tuleb pooltel edastada korrigeeritud info esimesel võimalusel. Bilansiaruanded loetakse lõplikuks järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Omavahelise arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas. Kogused arvutatakse kWh täpsusega.

5. Selgituse koordinaator koostab kalendrikuu bilansiaruanded ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

Kulude jaotus ning süsteemide avatud tarne hind kujuneb järgmiselt:

  • Baltikumi summaarne ebabilansi kulu, mis arveldatakse süsteemivälise avatud tarnija INTER RAO Lietuva’ga, jaotatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel proportsionaalselt süsteemide vahel, kelle eksimus oli samas suunas kogu Baltikumi ebabilansiga.
     
  • Kui Baltikumi elektrisüsteemidest vähemalt ühe elektrisüsteemi ebabilanss on vastassuunas teistele ehk tasakaalustab kogu summaarset Baltikumi ebabilanssi, siis ostab või müüb vastav süsteemihaldur teistele Baltikumi süsteemihalduritele oma ebabilansi Baltikumi Elspot hinnapiirkondade aritmeetilise keskmise hinna alusel.
     
  • Iga Baltikumi elektrisüsteemi jaoks kujuneb lõplik piiriülene avatud tarne hind kaalutud keskmisena kahest eelmisest komponendist – osakaal süsteemivälise avatud tarnija kuludest ning osakaal Baltikumi siseselt saldeeritud kuludest.

 

Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimisreservide alase koostöö uuring

"Feasibility Study Regarding Cooperation between the Nordic and the Baltic power systems within the Nordic ENTSO-E pilot project on Electricity Balancing"

Valmistamaks ette Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirja (Electricity Balancing Network Code) nõuete rakendamist algatati ENTSO-E poolt vastavate pilootprojektide läbiviimine. Põhjamaade süsteemihaldurite ettepanekul uuriti pilootprojektide raames reguleerimisreservide alase koostöö võimalusi Põhjamaade ja nende naaberriikide vahel.

Vastav uuring Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimisreservide alase koostöö kohta teostati Baltikumi ja Soome süsteemihaldurite poolt perioodiga 05.2014-11.2014. Teostatavuse uuringus on ära toodud soovitused sammude osas, mis süvendaksid järk-järgult reguleerimisreservide alast koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel lõppeesmärgiga luua ühine Põhja-Balti bilansi- ehk reguleerimisturg (inglise keeles balancing market).

Uuringu tulemuste kohaselt jaotati edasised sammud koosööle järgmiselt:

1. Olemasoleva süsteemihalduritevahelise koostöö edasiarendus. Muuhulgas sisaldaks see:

  • Eleringi ja Fingridi vahel toimiva reservidealase koostöö põhimõtete laiendamist peale NordBalt kaabli kasutuselevõttu ka Litgridi ja Svenska Kraftnäti vahele ning selle koostöö põhimõtete harmoniseerimist.
  • Võimaluste loomist reservvõimsuste kasutamiseks, mis asuvad väljaspool alalisvoolukaablitega ühendatud piirkondasid.

2. Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn. CoBA) moodustamine, mis sisaldab:

  • Ühist avatud tarne lepingut, et süsteemide piiriülese ebabilansi kulu jaotuks TSOde vahel samadel alustel ja võimalikult efektiivselt.
  • Balti riikide ühist bilansiturgu koos ühise reguleerimispakkumiste nimekirjaga, ühise standardtootega, ühiste standardtoote aktiveerimise põhimõtetega, ühise reguleerimisenergia hinnakujundusega.
  • Harmoniseeritud bilansihaldust (bilansi planeerimine, juhtimine, selgitamine, ebabilansi hind) ning ühist IT lahendust kogu bilansihalduse jaoks.
  • Lisaks on Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna loomiseks vaja välja kujundada ka põhimõtted koostööks kolmandate riikidega.

3. Põhjamaade ja Balti riikide bilansiturgude vahelise koostöö süvendamine valmistamaks ette ühise reguleerimisturu loomist. Muuhulgas sisaldab see mõlema piirkonna reguleerimisreservide standardtoodete harmoniseerimist, bilansiturgud tegutsemise põhimõtete harmoniseerimist, Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimispakkumiste nimekirjade vahetust.

4. Ühise Põhja-Balti bilansituru loomine kui lõppeesmärk.

Kõnealuse uuringuga on võimalik tutvuda allpool.

Aastaks 2018 kavandatava ühise reguleerimisturu loomisel on olulise sammuna eelnevalt vajalik ühtlustada Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna siseselt rakendatavad bilansihalduse reeglid. Eesmärgiks on luua ühesed, läbipaistvad ning võrdse kohtlemise põhimõtteid järgivad tingimused, mis oleksid seejuures vastavuses ENTSO-E tasakaalustamise eeskirjas välja toodud nõuetega ning arvestaksid samal ajal ka Põhjamaades kehtivat bilansihalduse korda. 

Eleringi tellimusel viis Pöyry Management Consulting koostöös Baltimaade süsteemihalduritega läbi uuringu "Baltic's balance management model study and harmonisation plan towards EU energy markets model", mille käigus kaardistati ja analüüsiti võimalusi Baltikumi ühise bilansihalduse mudeli harmoniseerimiseks süsteemihalduri ja bilansihalduri tasandil. Nimetatud uuring teostati perioodil 08.2015 – 04.2016.

Baltikumis tegutsevate bilansihaldurite bilansiselgituse harmoniseerimisel on eesmärgiks saavutada Baltikumi siseselt ühine seisukoht näiteks portfelli mudeli, bilansienergia hinna ja tasude kujundamise ning bilansiteenuses sisalduvate kulude struktuuri osas.

Järgmise sammuna koostavad süsteemihaldurid bilansihalduse harmoniseerimise avaliku konsultatsiooni dokumendi, mis edastatakse suve hakul bilansihalduritele tagasiside saamiseks. Otsus harmoniseeritud Baltikumi bilansihalduse mudeli osas langetatakse süsteemihaldurite poolt aasta lõpuks mudeli jõustumisega alates aastast 2018.

Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks  Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud tasakaalustamise võrgueeskirjas.

Allolevast manusest leiate Baltikumi bilansihalduse mudeli uuringudokumendi ning eesti keelse kokkuvõtte sellest.

Baltikumi bilansivastutuse avalik konsultatsioon

Elering koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega Augstsprieguma tīkls ja Litgrid kutsus 27.juunist kuni 15. augustini (k.a).  turuosalisi osalema Baltikumi bilansiselgituse ja standard reguleerimistoote harmoniseerimise avalikul konsultatsioonil. Konsultatsiooni tagasiside dokumendid on leitavad allpool asuvast manusest. 

Pärast tagasiside laekumist tuleb igal süsteemihalduril koostada ja kooskõlastada uued bilansilepingu tüüptingimused ja ebabilansi hinnakujunduse põhimõtted bilansihalduritele, samuti reguleerimisturu tüüptingimused reguleerimisteenuse pakkujatele. Nimetatud tüüptingimused jõustuvad 1. jaanuarist 2018.
 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg