Muudatused elektriarvel alates 2026. aasta algusest
Alates 2026. aasta algusest lisandub elektriarvele kaks uut rida. Keskmisele kodutarbijale on nende kogumõju umbes kolm kuni neli eurot kuus. Uute ridadega rahastatavad reservid aitavad ka tulevikus tagada, et elekter oleks meil alati olemas. Nende ridade eraldi väljatoomine arvel muudab elektriga seotud kulud läbipaistvamaks.
Aastakümneid tagasi oli süsteem lihtne. Kõik toimus ühe riikliku ettevõtte kaudu ja tarbija sai ühe arve ühe reaga. Täna on olukord teine. Pärast Venemaa elektrivõrgust lahkumist ja Mandri-Euroopaga liitumist 2025. aasta veebruaris vastutab Eesti täielikult ise selle eest, et meie elektrisüsteem oleks stabiilne. Selleks on vaja täiendavaid elektrisüsteemi juhtimiseks vajalikke reserve ning just seda kajastavadki uued arveread. Vene võrgust lahkumisega tekkinud lisakulu tuleb keerulise geopoliitilise olukorra taustal käsitleda panusena Eesti (energia)iseseisvuse tagamisse.
Vajadus juhitavate võimsuste järele
Aastakümneid tagasi pärines kogu tarbitud elekter põlevkivielektrijaamadest, ent nüüdseks on nende konkurentsivõime mitmekesisel elektriturul lõppemas ning lähemate aastakümnete jooksul peame leidma asenduse juhitavate ehk ilmastikust mittesõltuvate uute elektrijaamade ja salvestusseadmete näol. Juhitavaid võimsusi on praegu varustuskindluse tagamiseks vaja vähemalt 1000 megavatti. Vajadus kasvab, kuna süsteemi juhtimine peab olema paindlikum seoses tarbimise ja taastuvenergia osakaalu suurenemisega. Piisava hulga juhitavate võimsuste tagamiseks tuleb teha märgatav pingutus. Elering koos Eesti ja teiste Balti riikidega on välja töötanud mitu erinevat lahendust, mis aitavad käivitada uued võimsused ning kuni nende valmimiseni hoida kasutusvalmis olemasolevad. Kuigi elektrisüsteem ise ning selle juhtimine muutuvad järjest keerukamaks, siis füüsikareeglid endiselt kehtivad ning tootmine ja tarbimine peavad jätkuvalt olema tasakaalus.
Esimene uus rida on tasakaalustamisvõimsuse kulu
Selle rahaga tagatakse kiirelt reageerivate elektrijaamade ehk tasakaalustamisreservide (ehk sagedusreservide) teenus, mis hoiab elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Kui tootmine järsult muutub või ilmnevad ootamatud rikked, tulevad need reservid appi, et tuled ei kustuks ning tarbimine ja tootmine oleks jälle tasakaalus.
Teine uus rida on varustuskindluse tasu
See aitab Eestis töös hoida ja rajada juhitavaid elektrijaamu, mis tagavad, et ka keerulistes oludes (näiteks kui ühendused teiste riikidega on katkenud) oleks Eestil piisavalt elektrit.
Uued arveread tähendavad rohkem läbipaistvust ja kindlust. Selliselt rahastatavad reservid aitavad hoida süsteemi töös ja investeerida tulevikku, et elekter oleks tagatud alati, sõltumata olukorrast. Pikas perspektiivis ei tähenda uued arveread tarbijale suuremat kogukulu. Tänu taastuvenergia kiirele arengule ja madalamatele tootmiskuludele võime uskuda, et koguarve jääb tulevikus keskmiselt samale tasemele nagu täna või isegi väheneb.
Loe ka blogiartiklit "Millest räägivad uued read elektriarvel?"