Tasakaalustamisvõimsuse kulu
Selle rahaga tagatakse kiirelt reageerivate ehk tasakaalustamisreservide (ehk sagedusreservide) töö, mis hoiavad elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Kui tootmine järsult muutub või ilmnevad ootamatud rikked, tulevad need reservid appi, et tuled ei kustuks ning tarbimine ja tootmine oleks jälle tasakaalus.
Tasakaalustamisvõimsuse kulu alates 1. jaanuarist 2026
|
Tasakaalustamisvõimsuse kulu tootmisele €/MWh |
3,73 | |
| Tasakaalustamisvõimsuse kulu tarbimisele €/MWh | 3,73 |
|
Mõju arvele
Järgmisel aastal kehtiv tariif 3,73 eurot megavatt-tunni kohta lisab keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga eratarbija elektriarvele umbes 1,2 eurot kuus koos käibemaksuga.
2026. aasta alguses toimub elektriarvel muudatus – vastavalt elektrituruseadusele lisandub üks uus rida nimega tasakaalustamisvõimsuse kulu, mille mõju koguarvele on keskmise kodutarbija jaoks umbes 1,2 eurot kuus (koos käibemaksuga).
Uue reaga rahastatavad tasakaalustamisreservid (ehk sagedusreservid) aitavad ka tulevikus tagada, et elekter oleks meil alati olemas ning integreerida süsteemi suuremas mahus madalama tootmiskuluga taastuvenergia tootmisseadmeid. Uue rea eraldi väljatoomine arvel muudab elektriga seotud kulud läbipaistvamaks. Selle rahaga tagatakse kiirelt reageerivate elektrijaamade ehk tasakaalustamisreservide teenus, mis hoiab elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Kui tootmine järsult muutub või ilmnevad ootamatud rikked, tulevad need reservid appi, et tuled ei kustuks ning tarbimine ja tootmine oleks jälle tasakaalus. Reserve pakuvad Balti riikide elektritootjad ja salvestid.
Kinnitatud tasakaalustamisvõimsuse kulu kehtib samal tasemel kogu 2026. aasta ja rakendub ka mikrotootjate võrku antud energiahulgale (vt näidet allpool). Tasu on kulupõhine ehk Elering hakkab seda järgnevatel aastatel pooleaastase etteteatamisega muutma vastavalt reservide ostuks tehtavate tegelike kulude muutusele. Kulu sõltub sellest, mis hinnaga elektrijaamad Balti süsteemihalduritele teenust pakuvad, seetõttu töötavad Elering ja teised Balti süsteemihaldurid selle nimel, et konkurents oleks võimalikult tihe.
Näide mikrotootja kohta
Kalendrikuus võrgust ostetud elektri kogus: 500 kWh
Kalendrikuus võrku müüdud elektri kogus: 200 kWh
Alates 01.01.2026 rakenduvad neile kogustele järgnevad tariifid:
Tasakaalustamisvõimsuse kulu tarbimisele: 0,00373 € * 500 kWh = 1,865 € + km 24%
Tasakaalustamisvõimsuse kulu tootmisele: 0,00373 € * 200 kWh = 0,746 € + km 24%
KKK
Elekter on niigi kallis, miks on vaja veel sellist tasu?
Elekter on niigi kallis, miks on vaja veel sellist tasu?
Tasakaalustamisvõimsuse kulu eest laekunud rahaga rahastatakse reserve, mis tagavad igal ajahetkel elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Kulu võib nimetada ka energiasõltumatuse hinnaks, kuna Venemaa elektrisüsteemist lahkumise järel peame oma elektrisüsteemi 100% ulatuses ise juhtima.
Kas see on varjatud maks?
Kas see on varjatud maks?
Ei, see pole maks, vaid tasu konkreetse teenuse eest - elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine. Teenuse eest saavad raha elektrijaamade omanikud, mitte Elering ega riigi eelarve. Sarnane süsteem kehtib terves Euroopa Liidus.
Kui suure osa tasust saab omale Elering?
Kui suure osa tasust saab omale Elering?
Elering teenusest kasumit ei teeni. Elering üksnes korraldab reservide hankimist, kogudes kokku reservide ostmiseks vajaliklu summa ning edastades selle täies mahus reservide pakkujatele.
Miks ei saa reservide ostuks kasutada ülekoormustasu?
Miks ei saa reservide ostuks kasutada ülekoormustasu?
Ülekoormustasu kasutamine oli kasutusel ajutise lahendusena perioodil, kui reservide turg oli äsja käivitunud, turuosalised alles harjusid uue olukorraga ning turg oli heitlik ja hinnad kõikuvad. Ülekoormustasu peamine eesmärk on piiriüleste ühenduste säilitamine ja suurendamine, et tagada piisav ühendusvõimsus naabritega.
Mis on tasakaalustamisreservid (ehk sagedusreservid)?
Mis on tasakaalustamisreservid (ehk sagedusreservid)?
Tasakaalustamis- ehk sagedusreservid on elektrisüsteemi töökindluse tagamise lahendus, mille abil hoitakse tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus ning sagedus 50 hertsi juures. Kui tasakaal kaob ja sagedus muutub, võib see kaasa tuua elektrisüsteemi kustumise ehk üldise elektrikatkestuse. Sagedusreservideks on enamasti elektrijaamad või akud, mis suudavad elektrivõrku antava elektri kogust vastavalt vajadusele operatiivselt kas suurendada või vähendada.
Kas tasakaalustamisvõimsuse kulu mõjutab minu fikseeritud hinnaga elektripaketti?
Kas tasakaalustamisvõimsuse kulu mõjutab minu fikseeritud hinnaga elektripaketti?
Vastavalt elektrituruseadusele on elektrimüüjal kohustus esitada elektriarvel tasakaalustamisvõimsuse kulu eraldi reana ning seejuures on müüjal seadusest tulenevatel juhtudel õigus lepingut muuta ühepoolselt, kui just lepingus ei ole selline olukord eraldi välistatud. Tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu, kuid siis võivad olenevalt lepingust rakenduda ennetähtaegse lõpetamise tasud.