Eleringi ja Elektrilevi ühine arengukava
Elering AS ja Elektrilevi OÜ on loonud ühise arengukava "Eesti elektrivõrgu arengukava aastani 2040", mille eesmärgiks oli koostada jaotus- ja põhivõrgu võrgu tervikvaade. Mõlema ettevõtte sihtfunktsiooniks on minimeerida järgmise 5. aasta perioodi võrgu arenguks kogukulusid, tagades samal ajal piisavad läbilaskevõimsused ja varustuskindluse tase.
Elektrivõrgu läbilaskevõime kasvu põhjusteks on:
- Tarbimise loomulik juurdekasv
- Taastuvenergiale üleminek
- Valglinnastumine
- Elektertransport
- Hajatootmine
- Salvestus
Arengukava investeeringute elluviimise tulemusel kasvab elektrivõrkude tarbimis- ja tootmissuunaline läbilaskevõime 400 megavati võrra. Suurimat arengut on näha Eesti suurlinnades Tallinn, Tartu ja Pärnu, kus on suur koormustihedus ja koormuse arengut soodustav keskkond ning just nendes piirkondades on terve Eesti peale kõige suuremad kokkuhoiukohad.
Arengukavas analüüsiti Eleringi ja Elektrilevi tavastsenaariumeid, kus võrgu konfiguratsiooni ei muudeta ning vähemalt ühte optimeeritud lahendust. Kui alternatiivlahendus osutus odavamaks, siis eelistati seda tavastsenaariumile. Nii saigi ühiskondlikuks võiduks optimeeritud lahenduste valimisel vähemalt 54 miljonit eurot.
Arengukavas kavandatud investeeringud lisatakse nii Eleringi kui ka Elektrilevi vastavatesse elektrivõrgu arengukavadesse. Ettevõtted viivad läbi arengukavade avaliku konsultatsiooni ning kavandavad oma tulevasi võrguinvesteeringute mahte arvestades selleks ajaks kehtivate arengukavadega.
Investeeringute vajadused aastani 2040
Arengukava investeeringud jaotati ka kahte kategooriasse - planeeritavad ja perspektiivsed. Planeeritavate investeeringute teostamise aeg on järgneva 5 aasta sees ning perspektiivsed investeeringud võivad olla vajalikud 2040. aasta vaates, aga mille vajadust hinnatakse järgneva arengukava koostamisel. Käesoleva arengukava raames on käsitletud ainult planeeritavaid investeeringuid. Perspektiivsete investeeringute realiseerimise lihtsustamiseks alustatakse kohe trassiuuringutega.
Optimaalsed lahendused leiti 20 alajaamale, 420 kilomeetri ulatuses liinidele ja alustatakse 11 alajaama platsi ning liinikoridori uuringuga, mille vajadust nähakse järgneva kümnendi jooksul. Optimeeritud lahenduste realiseerumisel vabaneb ligikaudu 260 kilomeetrit 110 kV ja 35 kV õhuliinitrasside alust maad.
